Protoneerimine: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P r2.7.1) (Robot: lisatud ca:Protonació |
||
18. rida: | 18. rida: | ||
[[ar:إضافة بروتون]] |
[[ar:إضافة بروتون]] |
||
[[ca:Protonació]] |
|||
[[cs:Protonace]] |
[[cs:Protonace]] |
||
[[de:Protonierung]] |
[[de:Protonierung]] |
Redaktsioon: 19. aprill 2012, kell 18:58
Keemias tähendab protoneerimine (ka protoonimine) vesinikiooni ehk prootoni H+ liitumist mingi aatomi, molekuli või iooniga. Ained protoneeruvad, kui neile lisatakse vesinikioone, s.t. happeliste ainete lisamisel.
Bronsted-Lowry hapet defineeritakse kui keemilist ühendit, mis protoneerib mingi teise (aluselise) ühendi. Protoneerimine on oluline keemilise reaktsiooni staadium paljudes protsessides. Mõned klassikalised protoneerimise näited:
- vee protoneerimine väävelhappega
- H2SO4 + H2O → H3O+ + HSO4−
- karbokatiooni moodustumine isobuteeni (happekatalüütilisel) protoneerimisel
- (CH3)2C=CH2 + HBF4 → (CH3)3C+ + BF4−
- ammoniaagi protoneerimine vesinikkloriidiga annab ammooniumkloriidi
- NH3 + HCl → NH4+ + Cl−
Protoneerimine on enamasti kiire ja pöörduv protsess. Protoneerimine ja selle pöördreaktsioon – deprotoneerimine esinevad paljudes happe-aluse reaktsioonides. Ka eeltoodud reaktsioonid on põhimõtteliselt pöörduvad. Teatud juhtudel protoneerimine indutseerib substraadi isomerisatsiooni. Näiteks cis-alkeenidest võib saada trans-alkeeni katalüütilise hulga prootonhappe toimel.