Vahad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.5.2) (robot kustutas: pt:Cera |
P r2.7.1) (Robot: lisatud arc:ܫܥܘܬܐ (ܡܠܘܐܐ) |
||
26. rida: | 26. rida: | ||
[[am:ሰም]] |
[[am:ሰም]] |
||
[[ar:شمع]] |
[[ar:شمع]] |
||
[[arc:ܫܥܘܬܐ (ܡܠܘܐܐ)]] |
|||
[[ast:Cera]] |
[[ast:Cera]] |
||
[[id:Malam (zat)]] |
[[id:Malam (zat)]] |
Redaktsioon: 15. märts 2012, kell 06:47
See artikkel räägib aineklassist; mesilasvaha kohta vaata artiklit Mesilasvaha |
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2009) |
Vahad on aineklass estrite rühmast. Siia arvatakse kõik kõrgemate rasvhapete estrid kõrgemate alkoholidega (välja arvatud glütserooliga).
Vahad tekivad kõrgemate rasvhapete esterifitseerumisel.
Füüsikalis-keemilised omadused
Agregaatolekult on vahad kas poolvedelad või tahked. Enamikku vahasid iseloomustavad järgmised tunnused:
- plastilisus tavatemperatuuridel
- sulamistemperatuur alati rohkem kui 45°C
- pärast sulamist suhteliselt madal viskoossus
- vees lahustumatud
- hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad
Vahade liigitus
Päritolult saab vahasid liigitada taimseteks, loomseteks, fossiilseteks ja sünteetilisteks.
Taimevahadest on üks tuntumaid karnauubavaha, loomavahadest aga mesilasvaha ja spermatseet.