Biogeograafia

Saared on bigeograafia jaoks parimad uurimisobjektid.

Biogeograafia on teadusharu, mis käsitleb liikide, teiste taksonite ja ökosüsteemide levikut ja sellest tulenevaid protsesse nii ajas kui ka ruumis. Biogeograafia on küllaltki uus teadusharu. Kuulsaim biogeograaf on Alfred Russel Wallace. Taime- ja loomageograafia rajajaks peetakse saksa teadlast Alexander von Humboldt´i .

Sissejuhatus

Darwini vindid arenesid kõik ühest liigist, kuid kohastusid uutele tingimustele erinevalt

Liigid levivad paljude tegurite tõttu:

• Mandrite triiv
• Toidupuudus
• Elupaikade hävimine

jne. Liikide levimine toob kaasa uute liikide tekke, sest liigid kohanevad uute tingimustega. Tihti on aga palju tegureid, mis takistavad liikide levimist, nagu jõed, meri, mäestikud, orud jne. - tingimused, millega liik pole kohastunud, seega ta ei saa neid ületada. Kõige paremini saab biogeograafiat uurida saartel. Sealsed elupaigad on tihti palju paremini uuritavad, kuna asetsevad tihedamalt, kui maismaa omad. Saared on ideaalsed uurimiskohad ka selleplest, et nad lubavad teadlastel uurida elupaiku, mis on alles hiljuti asustatud. Uurimistulemusi saavad nad aga kasutada juba maismaa elupaiku uurides. Saartelt leiame palju erinevaid bioome. Elupaigarikkus saartel aitab saada terviklikumat pilti elupaikade koloniseerimisest.

Biogeograafia põhiküsimused:

• 1. Miks on Maal nii palju elusorganisme?
• 2. Miks on elusorganismid levinud just niimoodi, nagu nad on )?
• 3. Kas elusorganismide levik on olnud alati selline, nagu praegu?

Vaata ka

• Looduskaitse biogeograafia

Välislingid

• Biogeograafia konspekt