Maasäär: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.1) (robot muutis: th:สันดอนจะงอย
viitega lause
4. rida: 4. rida:
Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest [[rannasetted|rannasetteist]]. Maasääred kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all. Selle tagajärjel hakkab toimuma [[setete pikiränne]] mööda rannikut, mille tulemusel maasääred moodustuvadki.
Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest [[rannasetted|rannasetteist]]. Maasääred kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all. Selle tagajärjel hakkab toimuma [[setete pikiränne]] mööda rannikut, mille tulemusel maasääred moodustuvadki.


Maasääre veealust jätku nimetatakse [[allveesäär]]eks.
Maasääre veepealse osa moodustavad [[rannavall]]id ja [[luide|luited]]<ref name="Mereleksikon"/>. Maasääre veealust jätku nimetatakse [[allveesäär]]eks.


== Tuntuid maasääri ==
== Tuntuid maasääri ==
13. rida: 13. rida:
*[[Allveesäär]]
*[[Allveesäär]]
*[[Neem]]
*[[Neem]]

== Viited ==
{{Viited|allikad=
<ref name="Mereleksikon">[[Mereleksikon]], 1996. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]].</ref>
}}


{{geo-toim}}
{{geo-toim}}

Redaktsioon: 6. märts 2012, kell 16:29

Wisła maasäär (läänes) ja Kura maasäär (idas) Läänemere rannikul.

Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm.

Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist. Maasääred kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all. Selle tagajärjel hakkab toimuma setete pikiränne mööda rannikut, mille tulemusel maasääred moodustuvadki.

Maasääre veepealse osa moodustavad rannavallid ja luited[1]. Maasääre veealust jätku nimetatakse allveesääreks.

Tuntuid maasääri

Vaata ka

Viited