Al Capone

Al Capone (17. jaanuar 1899 Brooklyn, New York – 25. jaanuar 1947 Florida) oli Ameerika tuntuim gangster ja suurim avaliku korra kokku varisemise sümbol Ameerika Ühendriikide 1920. aastate kuiva seaduse ajal. Caponel oli peamine roll ebaseaduslikes tegevustes, tänu millele teati Chicagot linnana, kus seadused ei kehti.

Elulugu

Alphonse Gabriel Capone, tuntud kui "Al" Capone. Sündis 17. Jaanuaril 1899. Ta oli Itaalia-Ameerika gangster kes valitses kuiva seaduse ajal Chicagos. Capone peamiselt tegeles alkoholi smuugeldamise ja müümisega, ning teiste ebaseaduslike tegevustega, nagu prostitutsiooniga. Sündinud Brooklyni linnaosas New Yorgis, Itaalia immigrandite peres. Ta mõlemad vanemad olid austatud inimesed, isa töötas juuksurina, ning ema oli usklik, elu lõpuni. Kokku oli Al Caponel kuus venda ja kaks õde. James Capone (Tuntud kui Richard Two-Gun Hart), Raffaele Capone (tuntud kui Ralph "Bottles" Capone), Salvatore "Frank" Capone, John Capone, Albert Capone, Matthew Capone, Rose Capone ja Mafalda Capone. Väiksena liitus Capone tugevaima kohaliku jõuguga, mille nimeks oli “Junior Forty Thieves”, see nimi muudeti hiljem “The Bowery Boysiks”. Ta teismelisena peamiselt varastas asju ja vajadusel kasutas rusikaid. Väiksena oli ta sammuke kõrgemal nendest nolkidest, kellega ta ümbruskonda valitses. Ta kord nägi kuidas vanalt leselt varastati ära pesulaud, ta organiseeris kamba, kes aitasid selle tagasi saada ja varastajaid karistada. Capone käis väljaviskamiseni Katolikus koolis, 6. Klassini Väljaviskamise põhjuseks oli konflikt tema ja õpetaja vahel, kus ta lõi õpetajat, kes teda ründas. Pärast koolist välja viskamist, ta üritas elada ausat ja korraliku elu, töödatess kommipoes, bowlingus keeglite paigutajana, relvatehases ning trükikojas. Pärast neid töökohti otsustas Capone kuritegevuse kasuks ja liitus jõuguga mille nimeks oli “Five Points Gang”, mida valitses mees nimega Johnny Torio kellega sai ta kiiresti sõbraks ja kes muutus Ali iidoliks. Vaatamata otsusele liituda kuritegevusega, ta alati toetas oma pere rahaga, ka siis kui elas ausat elu. Selle jõugu liige pakkus Caponele tööd baarmen-turvamehena pubis nimega Harvard Inn. Sealt pubist sai Al oma armid ja hüüdnime “Scarface”. Armid sai ta kakluse käigus kliendi vennaga. Frank Gallucio sisenes pubisse oma õe Lena ja tüdruksõbra Mariaga. Al märkas Lenat ja hakkas talle naeratama ning teda jõllitame, Franki õde oli häiritud. Seepärast palus õde enda vennal öelda Caponele, et too lõpetaks selle. Frank just tahtis minna ja paluda Alil tagasi tõmbuda kuid ennem seda, jõudis Capone kummarduda Lena juurde ja öelda: “Honey, you have a nice ass and I mean that as a compliment, really.” Ta ütles seda piisavalt tugevalt, et kõrvallauas istujad võpatasid. Frank kuulis seda ja läks endast välja, ning vastas: “I won't take this from anybody, ja käskis Caponel vabandada Lena ees. Al vabandas ennast sõnadega: “Come on buddy. I'm only joking.” Galluccio sõnas: "This is no effin joke." Sellel hetkel Capone lõpetas naeratamise, ning ründas Franki. Frank pani käe kiiresti tasku ja ulatas sealt noa, ning tõmbas üle Capone põse 3 korda. Ta sihtis kaela, kuid oli joonud mitu pudelit ennist ja tabas ainult nägu. Caponele tehti 30 õmblust, ta häbenes neid arme, seepärast hakkas ta hiljem väitma, et armid tulid sõjast kus ta osales, kuid see oli puhas vale. 30. Detsembril, 1918, Capone abiellus Mae Josephine Coughliniga, kes oli katoliku usku iirlane ja kes kuud ennem seda sünnitas Caponele esimese lapse nimega, Albert Francis ("Sonny") Capone.

Kuritegevus

Al kolis Chicagosse, et kasutada võimalusi mis talle olid antud. Teda värbas sinna Johnny Torrio aastal 1920. Aastal 1923 ostis Capone väikse maja aadressil 7244 South Prairie Avenuel mille hinnaks oli 5,500 dollarit ning kuhu asus ta pere elama. Pärast mitmeid aastaid kuritegevust andis Johnny juhtimise üle Caponele. Pärast ebaõnnestunud atendaati “North Side” gangi poolt saadeti Johnny vangi ja vabanedes otsustas minna pensionile. Capone valitses suurt osa allilmast, ta sissetulek aastas oli ligikaudu 100 miljonit dollarit. Seda raha sai ta kontrollides baare, kasiinosi, bordelle, hobuse- ja võidusõiduradasid, ööklubisid, viinavabrikuid ning õlletehaseid. Peagi ta köitis meedia tähelepanu. Teda nähti kui Robin Hoodi, tehes palju annetusi heategevusele. Alustades 20$ kupüüriste jootrahadega ning lõpetades tasuta jalgrataste jagamisega. Kuid kõik ei läinud alati hästi, “North Side” gangsterid Hymie Weiss ja Bugs Moran tahtsid Capone ära korjata. 20. Septembril aastal 1926, kui Capone sõi Hawtone hotelli restoranis. Kümnest autost koosnev kolonn, Thomson täisautomaat relvadega ja pumppüssidega varustatud gängsterid hävitasid peaegu täielikult esimese korruse restorani ja hotelli avades tule selle pihta. Capone ihukaitsja Frankie Rio, tõmbas Al-i põrandale pärast esimese lasu kuulmist. Paar kõrvalseisjat said vigastada kuulide šharpnellidest ja klaasikildudest, kuid keegi haavata kuulidest ei saanud ega ka Al. Capone maksis ühe poisi ja ta ema ravi eest, kui ta poleks seda teinud, oleks ema nägemise kaotanud. See sündmus sundis Capone kuulutama vaherahu, kuid see ei õnnestunud. Ta peakorteris olid salajased tunnelid mis aitasid pääseda rünnakute eest, Capone kunagi ei liikunud ringi üksi, tal oli rohkem kaitset kui presidendil Calvin Coolagel, Ameerika 30. Presidendil. Tal oli 1000 dollariline kohastatud Cadillac-limusiin, mis meenutas rohkem tanki, auto kaaluks oli 7 tonni, varustatud kuulikindlate akende, politsei sireeni ning Run-flat rehvidega, mille puruks tulistamise puhul sai edasi kasutada, kuni 90 km/h kiiruseni.

Tapatalgud

Aastal 1929. tellis Capone Saint Valentine hukkamise. 14. Veebruaril 1929. aastal Capone’i mehed andsid märku relvameestele. Kaks Capone’i meest olid riietunud politseinikeks, ning nad sisenesid garaaži. Morani jõugu liikmed pidasid seda politsei reidiks, seepärast visati oma relvad maha ning panid käed seinale.Võlts politseinikud andsid signaali automaatidega meestele, kes sisenesid hoonesse ja hukkasid 7 inimest.Tulistades neisse üle 70 kuuli. Üks neist nimega Frank Gusenberg jäi ellu, ta toimetati haiglasse, kus ta toibus. Politseinikud küsisid temalt pärast ärkamist:”kes teid tulistas?” Ta vastus oli : "Nobody shot me.” Kuigi temas oli 22 kuulihaava, 14-st kuulist. Capone mehed hävitasid Morani kamba, kuid teda ennast neil ei õnnestunud tappa, Moran pidi olema ka seal garaažis kus toimus mõrv, kuid õnn pöördus Morani poole ja ta hilines sinna. Nagu ikka, oli Caponel alibi – ta oli tapatalgute ajal Floridas.

Heategevus

Kuigi Capone tellis tosinaid mõrvu ning tappis isegi oma kätega, kohtles ta inimesi tihti õiglaselt ning lahkelt. Ta oli võrdselt tuntud nii oma vägivaldse loomu kui tugeva lojaalsus- ning autunde poolest. Capone oli esimene, kes avas supiköögid peale 1929. aasta aktsiaturu krahhi ning organiseeris kaupmehi andma puudustkannatajatele riideid ning toitu oma kulul.

Lõpp

Alcatrazis olles ilmnesid tal süfiliitilise dementsuse tunnused. Capone veetis oma ülejäänud vangistusaja haiglas. Karistusaeg sai läbi 6. jaanuaril 1939 ning ta saadeti California föderaalsesse parandusasutusse oma üheaastast karistust kandma õigusrikkumise eest. Capone vabastati 16. novembril 1939, kuid tal oli veel maksta 37,617.51 $ eest trahve ja kohtukulusid. Pärast vabastamist veetis Capone lühikese aja haiglas. Ta naasis oma Palm Islandi koju, kus ta ülejäänud elu oli rahulik ning vaikne. Mehe keha ning vaim hävinesid jätkuvalt ning ta ei suutnud enam jõuku juhtida. 21. jaanuaril 1947 sai ta ajurabanduse, mis oletatavasti polnud süüfilisega seotud. Ta tuli teadvusele ning hakkas paranema, kuni langes 24. jaanuaril kopsupõletikku. Ta suri järgmisel päeval südameseiskumise tõttu. Capone maeti esmalt Mount Olivet’i surnuaiale Chicagos oma isa, Gabriele, ning oma venna, Franki vahele, kuid märtsis 1950 viidi kõigi kolme säilmed Mount Carmeli surnuaiale.

Mall:Link FA