Propeller: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
Lennuasjanduses on propeller seadeldis, mis muundab lennuaparaadi mootori võllivõimsuse edasiliikumiseks (tõmbeks voolavas keskkonnas): [[lennuk]]id, [[hõljuklaev]]ad ja [[aerosaan]]id.<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 393</ref> |
Lennuasjanduses on propeller seadeldis, mis muundab lennuaparaadi mootori võllivõimsuse edasiliikumiseks (tõmbeks voolavas keskkonnas): [[lennuk]]id, [[hõljuklaev]]ad ja [[aerosaan]]id.<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 393</ref> |
||
Propelleri laba tekitab tõstejõu (analoogselt lennuki tiivale), millega kaasnevale takistusjõu ületamiseks vajatakse mootori võimsust. |
Propelleri laba tekitab tõstejõu (analoogselt lennuki tiivale), millega kaasnevale takistusjõu ületamiseks vajatakse mootori võimsust. |
||
Propellerile vajalik pöördemoment tõuseb tema võlli pööretearvuga ruudus võrra (''a'' ²), võimsustarve aga kuubis võrra (''a'' ³). Propelleri tõhusus (kasutegur) sõltub nii lennuki kiirusest kui ka propelleri pööretearvust. Propeller võib saavutada kuni 90% tõhususe, sel eesmärgil kasutatakse automaatset propellerilabade seadenurga muutmist ehk automaatse muutuvsammuga propellereid. |
|||
Ökonoomsuse poolest piirdub propelleri abil saavutatav kiirus kuni 700 km/h. Suurim kiirus, mis on puhtalt propelleri abil saavutatud, võrdub 850 km/h. [[FAI]] registreeritud turbopropellerlennuki [[Tu-114]] suurim kiirus 870 km/h on saavutatud osaliselt ikkagi ka reaktiivmootori turbiini läbinud gaaside tõukejõu (alla 10%) arvel. |
Ökonoomsuse poolest piirdub propelleri abil saavutatav kiirus kuni 700 km/h. Suurim kiirus, mis on puhtalt propelleri abil saavutatud, võrdub 850 km/h. [[FAI]] registreeritud turbopropellerlennuki [[Tu-114]] suurim kiirus 870 km/h on saavutatud osaliselt ikkagi ka reaktiivmootori turbiini läbinud gaaside tõukejõu (alla 10%) arvel. |
||
Paigutuse järgi lennuaparaadil eristatakse tõmbavaid ja tõukkavaid propellereid. Põhimõtteliselt eristatakse püsi- ja muutuvsammuga propellereid.<ref name=Tehnikaleksikon/> |
Paigutuse järgi lennuaparaadil eristatakse tõmbavaid ja tõukkavaid propellereid. Põhimõtteliselt eristatakse püsi- ja muutuvsammuga propellereid.<ref name=Tehnikaleksikon/> |
||
Ülivõimsa mootori võimsuskadude vähendamiseks kasutatakse ühe lahendusena [[tandempropeller]]eid ehk koaksiaalselt vastandsuundades pöörlevaid propellereid.<ref name=Tehnikaleksikon/> |
Ülivõimsa mootori võimsuskadude vähendamiseks kasutatakse ühe lahendusena [[tandempropeller]]eid ehk koaksiaalselt vastandsuundades pöörlevaid propellereid.<ref name=Tehnikaleksikon/> |
||
| 15. rida: | 16. rida: | ||
Propellereid kasutatakse ka hüdroturbiinides, näiteks propellerturbiin on niisugune [[reaktiivhüdroturbiin]], mille tööratta labad on muutumatu sammuga.<ref name=Tehnikaleksikon/> |
Propellereid kasutatakse ka hüdroturbiinides, näiteks propellerturbiin on niisugune [[reaktiivhüdroturbiin]], mille tööratta labad on muutumatu sammuga.<ref name=Tehnikaleksikon/> |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Tuulik]] |
*[[Tuulik]] |
||
== Viited == |
== Viited == |
||
{{Viited}} |
{{Viited}} |
||
{{commons}} |
{{commons}} |
||
[[Kategooria:Lennundus]] |
[[Kategooria:Lennundus]] |
||
[[Kategooria:Laevandus]] |
[[Kategooria:Laevandus]] |
||
Redaktsioon: 27. november 2011, kell 14:28
|
See artikkel räägib lennukipropellerist, ansambli kohta vaata artiklit Propeller (ansambel), laevaseadme kohta artiklit sõukruvi. |
Propeller (ladina keeles propellere 'edasi tõukama') on seade ehk ajam, mille moodustavad ringasetusega (radiaalselt), teisiti ka tähtasetusega, pöörlevale võllile (teljele) kinnitatud kumera profiiliga labad.
Lennuasjanduses on propeller seadeldis, mis muundab lennuaparaadi mootori võllivõimsuse edasiliikumiseks (tõmbeks voolavas keskkonnas): lennukid, hõljuklaevad ja aerosaanid.[1] Propelleri laba tekitab tõstejõu (analoogselt lennuki tiivale), millega kaasnevale takistusjõu ületamiseks vajatakse mootori võimsust.
Propellerile vajalik pöördemoment tõuseb tema võlli pööretearvuga ruudus võrra (a ²), võimsustarve aga kuubis võrra (a ³). Propelleri tõhusus (kasutegur) sõltub nii lennuki kiirusest kui ka propelleri pööretearvust. Propeller võib saavutada kuni 90% tõhususe, sel eesmärgil kasutatakse automaatset propellerilabade seadenurga muutmist ehk automaatse muutuvsammuga propellereid.
Ökonoomsuse poolest piirdub propelleri abil saavutatav kiirus kuni 700 km/h. Suurim kiirus, mis on puhtalt propelleri abil saavutatud, võrdub 850 km/h. FAI registreeritud turbopropellerlennuki Tu-114 suurim kiirus 870 km/h on saavutatud osaliselt ikkagi ka reaktiivmootori turbiini läbinud gaaside tõukejõu (alla 10%) arvel.
Paigutuse järgi lennuaparaadil eristatakse tõmbavaid ja tõukkavaid propellereid. Põhimõtteliselt eristatakse püsi- ja muutuvsammuga propellereid.[1] Ülivõimsa mootori võimsuskadude vähendamiseks kasutatakse ühe lahendusena tandempropellereid ehk koaksiaalselt vastandsuundades pöörlevaid propellereid.[1]
Laevad, tiiburlaevad ja allveelaevad liiguvad vees sõukruvi ehk laevakruvi abil.
Propellereid kasutatakse ka hüdroturbiinides, näiteks propellerturbiin on niisugune reaktiivhüdroturbiin, mille tööratta labad on muutumatu sammuga.[1]
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Tehnikaleksikon, lk. 393
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Propeller |