Leetmuld: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 25. august 2011, kell 19:59

Leetmullad on rohttaimedeta okasmetsadele iseloomulikud happelised mullad. Nende tunnuseks on selge nähtav hele leethorisont, mis kujuneb toitainete lagundamisel ja sademeteveega sügavamale uhutumisel. WRB süsteemis vastavad neile Podzols.

Mulla ülaosas on variseosades koosnev metsakõdukiht, mille lagundamisel tekkivad orgaanilised happed. Huumuse teke toimub happelises keskkonnas väga aeglaselt, mille tõttu huumushorisont leetmuldades puudub või tema tüsedus on alla 5 cm.^[1] Sellele järgneb väljauhtehorisont, millest uhtutakse huumus ja raua ühendid välja. Nad kogunevad B-horisondis, mille tõttu on ta kollakas-pruun ja kõvedam.

Eestis asuvad leetmullad liivadel, taigavööndis võivad nad olla ka liivsavil.^[1]

Tekke ja ehituse järgi võin leetmuldi jaotada järgmisteks rühmadeks:^[1]

primaarsed leetmullad, mis on põlised huumushorisondita metsamullad, sügavama leetumise korral muutuvad nad huumus-illuviaalsteks leetmuldadeks;
huumuslikud leetmullad, mille profiilis järgneb metsakõdule õhuke A-horisont;
sekundaarsed leetmullad, mille mullaprofillis on tekkinud endise ja uue E-horisondi (E’ ja E’’) vahel A-horisont; selle horisondi teke põhjustas primaarse leetmulla ülesharimise või raiestike rohukamaraga kattumise järel uue metsa kasv ja mulla leetumine.

Sõltuvalt väljauhtehorisondi tüsedusest jaotatakse leetmullad järgmisteks alltüüpideks:

õhukesed leetmullad (E-horisondi tüsedus on <10 cm);
keskmise sügavusega leetmullad (E-horisondi tüsedus on 10—20 cm);
sügavad leetmullad (E-horisondi tüsedus on >20 cm).^[1]

Eesti leetmullad

Rein Kase poolt koostanud Eesti muldade nimestiku (1988)^[2] järgi jaotatakse leetmuldi järgmisteks:

Tüüp: leetmullad
- Alltüüp: tüüpilised leetmullad ehk leedemullad
  - Variandid:
    1. kääbus-leedemullad
    2. huumus-illuviaalsed leetmullad
    3. huumus-raud-illuviaalsed leetmullad
    4. sekundaarsed leetmullad
    5. süvagleistunud leetmullad

- Alltüüp: kamar-leetmullad
  - Variandid:
    1. harilikud kamar-leetmullad
    2. jääkkarbonaatsed kamar-leetmullad
    3. huumus-illuviaalsed kamar-leetmullad
    4. süvakontaktgleistunud kamar-leetmullad

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Mullad Loit Reintam. 2. aprill 2009
↑ Kask, R. (1988). Eesti NSV muldade süstemaatiline nimestik ja lühidiagnostika. Tallinn. Lk 53–55

[reintam-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Mullad Loit Reintam. 2. aprill 2009

[Süstemaatika-2] Kask, R. (1988). Eesti NSV muldade süstemaatiline nimestik ja lühidiagnostika. Tallinn. Lk 53–55

[1]

[2]

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 '''Leetmullad''' on rohttaimedeta [[okasmets]]adele iseloomulikud  happelised [[muld|mullad]]. Nende tunnuseks on selge nähtav hele [[leethorisont]], mis kujuneb toitainete lagundamisel ja sademeteveega sügavamale uhutumisel. [[WRB]] süsteemis vastavad neile [[Podzols]].
-Mulla ülaosas on [[oksad|oksatest]] koosnev [[metsakõdukiht]], mille lagundamisel tekkivad orgaanilised happed. [[Huumus]]e teke toimub happelises keskkonnas väga aeglaselt, mille tõttu [[huumushorisont]] leetmuldades puudub või tema tüsedus on alla 5 cm.<ref name="reintam">[http://moritz.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/yldine.html Mullad] Loit Reintam. 2. aprill 2009</ref> Sellele järgneb [[väljauhtehorisont]], millest uhtutakse huumus ja [[raud|raua]] ühendid välja. Nad kogunevad [[sisseuhtehorisont|B-horisondis]], mille tõttu on ta kollakas-pruun ja kõvedam.
+Mulla ülaosas on [[varis]]eosades koosnev [[metsakõdukiht]], mille lagundamisel tekkivad orgaanilised happed. [[Huumus]]e teke toimub happelises keskkonnas väga aeglaselt, mille tõttu [[huumushorisont]] leetmuldades puudub või tema tüsedus on alla 5 cm.<ref name="reintam">[http://moritz.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/yldine.html Mullad] Loit Reintam. 2. aprill 2009</ref> Sellele järgneb [[väljauhtehorisont]], millest uhtutakse huumus ja [[raud|raua]] ühendid välja. Nad kogunevad [[sisseuhtehorisont|B-horisondis]], mille tõttu on ta kollakas-pruun ja kõvedam.
 Eestis asuvad leetmullad [[liiv]]adel, [[taiga]]vööndis võivad nad olla ka [[liivsavi]]l.<ref name="reintam"/>