Sarikas (botaanika): erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Inflorescences Umbel Kwiatostan Baldach.svg|thumb|Sarika skemaatiline joonis]] |
[[Pilt:Inflorescences Umbel Kwiatostan Baldach.svg|thumb|Sarika skemaatiline joonis]] |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
Sarikas on [[pearaag]] lühenenud, aga [[külgraag|külgraod]] pikenenud, nii et nad on kõik ühepikkused. Kõik [[õis|õied]] ja hiljem ka kõik [[vili|viljad]] on seetõttu ühesugusel kõrgusel maapinnast. Õied moodustavad vihmavarjulaadse struktuuri. |
|||
Õieraagude alusel asuvaid [[kõrgleht]]i nimetatakse [[katis]]eks. |
Õieraagude alusel asuvaid [[kõrgleht]]i nimetatakse [[katis]]eks. |
||
⚫ | |||
==Sarikate liigid== |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
[[Kännas]]es on samuti kõik õied ühekõrgusel, aga seal ei ole õieraod ühepikkused, raod ei lähtu samast kohast, vaid madalamalt lähtuvad õieraod on pikemad ja kõrgemalt lähtuvad õieraod on lühemad. |
|||
[[Liitsarikas]] on [[liitõisik]], mille [[pearaag|pearao]] tipult lähtuvad kiirjalt ühepikkused harud, mis omakorda kannavad sarikjaid [[osaõisik]]uid. |
|||
<gallery> |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
</gallery> |
|||
⚫ | |||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[kännas]] |
|||
*[[Nutt (botaanika)|nutt]] |
*[[Nutt (botaanika)|nutt]] |
||
*[[ebasarikas]] |
*[[ebasarikas]] |
||
[[Kategooria:Taimemorfoloogia]] |
[[Kategooria:Taimemorfoloogia]] |
Redaktsioon: 26. juuli 2011, kell 23:14
Sarikas (umbella) ehk sarikõisik on õisik, kus ühepikkused õieraod väljuvad ühest kohast.
Sarikas on pearaag lühenenud, aga külgraod pikenenud, nii et nad on kõik ühepikkused. Kõik õied ja hiljem ka kõik viljad on seetõttu ühesugusel kõrgusel maapinnast. Õied moodustavad vihmavarjulaadse struktuuri.
Õieraagude alusel asuvaid kõrglehti nimetatakse katiseks.
Lihtsarikas on õisik, mis koosneb peatelje tippu kinnituvaist ühesuguste, kiirjalt asetunud raagudega õitest. Liitsarikas on liitõisik, mille pearao tipult lähtuvad kiirjalt ühepikkused harud, mis omakorda kannavad sarikjaid osaõisikuid.
Sarikas esineb laugulistel, nurmenukulistel, amarüllilistel, araalialistel ja loomulikult sarikalistel.
Kännases on samuti kõik õied ühekõrgusel, aga seal ei ole õieraod ühepikkused, raod ei lähtu samast kohast, vaid madalamalt lähtuvad õieraod on pikemad ja kõrgemalt lähtuvad õieraod on lühemad.