Varbola Jaanilinn: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{vikinda}}

{{kopipeist}}

http://www.page.ee/1/Varbola_linnus/index.html

Varbola maalinn, Muinas-Eesti suurim linnus, asub Raplamaal Märjamaa vallas Põlli külas Varbola - Rapla mnt ääres. Linnus kandis 13. sajandi vanavene kroonikais ka nime "Varblase nokk". Varbola maalinna on aastasadu tuntud Jaanilinnana. Linnus rajati juba 11.-12. sajandil ja tema kohta öeldakse uhkusega, et keegi pole suutnud seda linnust vallutada. Kui sõjakad vene vürstid Izjaslav 1060. aastal ja Mstislav 1212. aastal suurte vägedega Varbola alla tulid, maksid selle asukad nõutud kopsaka lunaraha hõberahades ära ja linnust ei rüüstatud.
Varbola maalinn, Muinas-Eesti suurim linnus, asub Raplamaal Märjamaa vallas Põlli külas Varbola - Rapla mnt ääres. Linnus kandis 13. sajandi vanavene kroonikais ka nime "Varblase nokk". Varbola maalinna on aastasadu tuntud Jaanilinnana. Linnus rajati juba 11.-12. sajandil ja tema kohta öeldakse uhkusega, et keegi pole suutnud seda linnust vallutada. Kui sõjakad vene vürstid Izjaslav 1060. aastal ja Mstislav 1212. aastal suurte vägedega Varbola alla tulid, maksid selle asukad nõutud kopsaka lunaraha hõberahades ära ja linnust ei rüüstatud.



Redaktsioon: 7. mai 2006, kell 13:12

Hoiatus! Võimalik autoriõiguste rikkumine!
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks litsentsi CC BY-SA 3.0 tingimustel, siis edasta aadressile permissions-etättwikimedia.org kiri, milles autor kinnitab, et on nõus teksti kasutamisega selle litsentsi tingimustel.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas:

http://www.page.ee/1/Varbola_linnus/index.html

Varbola maalinn, Muinas-Eesti suurim linnus, asub Raplamaal Märjamaa vallas Põlli külas Varbola - Rapla mnt ääres. Linnus kandis 13. sajandi vanavene kroonikais ka nime "Varblase nokk". Varbola maalinna on aastasadu tuntud Jaanilinnana. Linnus rajati juba 11.-12. sajandil ja tema kohta öeldakse uhkusega, et keegi pole suutnud seda linnust vallutada. Kui sõjakad vene vürstid Izjaslav 1060. aastal ja Mstislav 1212. aastal suurte vägedega Varbola alla tulid, maksid selle asukad nõutud kopsaka lunaraha hõberahades ära ja linnust ei rüüstatud.

Varbola linnus ehitati tollase muinaseesti ehitustehnika viimase sõna järgi. Varem kaitsti linnuseid veetõkke ning järsul veerul asuva pihttaraga. Nüüd aga hakati rajama kivist kuivmüüritist. Tööde maht oli hiigelsuur – hobustega veeti kohale 30 000 m³ kive, s.o. umbes veerand miljonit hobusekoormat! Kivimüüritise harjale ehitati palkidest kaitserinnatis ja kõrgemad tornitaolised rajatised. Nii ida- kui lääneküljel asus üle 2 m laiune väravakäik, mis olid mõlemalt poolt üles laotud kahekordsete kivimüürseintena ja toestatud jämedate puupostidega. Käik oli ülalt kinnine ja selle peal või kõrval paiknes arvatavasti tornrajatis.

Linnus ise on umbes 2 hektari suurune ja tema keskel on näha 1938.-1939. aastal lahti kaevatud 15 m sügavune linnuse kaev. See on pealt nelinurkne, 5,5 x 5 m suurune, põhjas läbimõõduga 2 m, ülemine osa on vooderdatud paekiviga. Kaevamistööde käigus leiti poolsada 15.-17. sajandil ohverdatud münti ja mitmeid igapäevatööriistu. Ohverdamiskohtadeks olid ka väravakäigud ja arvatav allikakoht.