Vahelduvvool: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}} |
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}} |
||
'''Vahelduvvooluks''' nimetatakse |
'''Vahelduvvooluks''' nimetatakse [[elektrivool]]u, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. |
||
Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on üldjuhul ülekantav [[elektrivool]] |
Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on üldjuhul ülekantav [[elektrivool]] |
Redaktsioon: 9. juuli 2011, kell 10:47
See artikkel vajab toimetamist. (September 2006) |
Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad.
Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on üldjuhul ülekantav elektrivool 3 faasiline vahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat – akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid – elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget.
Vahelduvvoolu eelised
Elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt on vahelduvvoolul alalisvoolu ees rida eeliseid:
- vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad – seal puudub vajadus voolu ülekandeks pöörlevalt rootorilt
- vahelduvpinge lihtne muundamine trafoga kõrgepingeliseks ja tagasi vähendab oluliselt ülekandekadusid elektrivõrkudes
- vahelduvvoolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad kui alalisvoolumootorid; alates XX sajandi viimasest veerandist aga ka samahästi reguleeritavad.
Vahelduvvoolu iseloomustavad põhisuurused
- elektromotoorjõu hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus
- pinge hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus
- voolutugevuse hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus
- sagedus
- periood
Vahelduvvoolust veel
Meil on sagedus vooluvõrgus 50 Hz, aga igal pool see pole nii. Ameerikas on sagedus 60 Hz ning lennukitel ja laevadel kasutatakse sagedust 400Hz, kuna suurema sagedusega kaasnevad väiksemad seadmed. See tähendab ka väiksemat massi ning lennukite puhul on seadmete mass üsna oluline, sest iga kilogramm maksab. Vahelduvvoolu sagedust kasutatakse ka asünkroonmootorite pöörlemissageduse muutmiseks. Selliseid seadmeid, mis muudavad vahelduvvoolu sagedust, kutsutakse sagedusmuunduriteks. Mida suurem on asünkroonmootorisse antav sagedus, seda kiiremini pöörleb mootori rootor. Öeldakse ka, et elektrimootori pöörlemissagedus kasvab lineaarselt vahelduvvoolu sagedusega. See tähendab, et kui meil on mootor, mis normaalse vooluvõrgust saadava elektrivooluga teeb 2800 pööret minutis, siis sageduse suurendamisel kaks korda suureneb ka mootori pöörete arv kaks korda, seega siis 5600 pöördeni minutis. Sagedusmuundurid võimaldavad voolu sagedust muuta laiades piirides, näiteks Siemensil 0–650 Hz.