Kuu keskmine õhutemperatuur: erinevus redaktsioonide vahel
P teisaldas lehekülje Kuu keskmine temperatuur pealkirja Kuu keskmine õhutemperatuur alla |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Kuu keskmine õhutemperatuur''' on [[kliimanäitaja]], mis arvestatakse mingis kohas tehtud [[vaatlus]]te alusel. Selleks arvestatakse antud [[kuu]] jooksul mõõdetud [[õhutemperatuur]]ide alusel iga päeva [[ |
'''Kuu keskmine õhutemperatuur''' on [[kliimanäitaja]], mis arvestatakse mingis kohas tehtud [[vaatlus]]te alusel. Selleks arvestatakse antud [[kuu]] jooksul mõõdetud [[õhutemperatuur]]ide alusel iga päeva [[ööpäeva keskmine õhutemperatuur|ööpäeva keskmisi õhutemperatuure]], need liidetakse ning jagatakse päevade arvuga. Kuna üks aasta võib olla soojem või külmem mitmeaastase keskmisega võrreldes, siis tegelikult kasutatakse klimatoloogias '''kuu mitmeaastane keskmine õhutemperatuur''', mis arvestatakse selles kohas tehtud mitmeaastaste vaatluste alusel. Kogu [[vaatluseperiood]]i (mis peab olema vähemalt 30-aastane) andmed liidetakse ning jagatakse aastate arvuga. |
||
Kõige olulisemad kliimanäitajad, mis iseloomustavad kohta kliimat, on [[jaanuari keskmine õhutemperatuur|jaanuari]] ja [[juuli keskmine õhutemperatuur]]. Mõnedes kohtades (põhjapoolkera mere ääres) on aga kõige külmem ja soojem kuud jaanuari ja juuli asemel vastavalt [[veebruar]] ja [[august]], siis kasutatakse nende kohtade kliima iseloomustamisel veebruari ja augusti keskmised õhutemperatuurid. |
Kõige olulisemad kliimanäitajad, mis iseloomustavad kohta kliimat, on [[jaanuari keskmine õhutemperatuur|jaanuari]] ja [[juuli keskmine õhutemperatuur]]. Mõnedes kohtades (põhjapoolkera mere ääres) on aga kõige külmem ja soojem kuud jaanuari ja juuli asemel vastavalt [[veebruar]] ja [[august]], siis kasutatakse nende kohtade kliima iseloomustamisel veebruari ja augusti keskmised õhutemperatuurid. |
||
Redaktsioon: 2. juuli 2011, kell 11:26
Kuu keskmine õhutemperatuur on kliimanäitaja, mis arvestatakse mingis kohas tehtud vaatluste alusel. Selleks arvestatakse antud kuu jooksul mõõdetud õhutemperatuuride alusel iga päeva ööpäeva keskmisi õhutemperatuure, need liidetakse ning jagatakse päevade arvuga. Kuna üks aasta võib olla soojem või külmem mitmeaastase keskmisega võrreldes, siis tegelikult kasutatakse klimatoloogias kuu mitmeaastane keskmine õhutemperatuur, mis arvestatakse selles kohas tehtud mitmeaastaste vaatluste alusel. Kogu vaatluseperioodi (mis peab olema vähemalt 30-aastane) andmed liidetakse ning jagatakse aastate arvuga.
Kõige olulisemad kliimanäitajad, mis iseloomustavad kohta kliimat, on jaanuari ja juuli keskmine õhutemperatuur. Mõnedes kohtades (põhjapoolkera mere ääres) on aga kõige külmem ja soojem kuud jaanuari ja juuli asemel vastavalt veebruar ja august, siis kasutatakse nende kohtade kliima iseloomustamisel veebruari ja augusti keskmised õhutemperatuurid.