Taiwani keeled: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Taiwani keeled (muuda)

Redaktsioon: 9. aprill 2011, kell 18:42

Eemaldatud 71 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
Taiwani ametlikult tunnustatud põlisrahvad moodustavad praegu umbes 2% Taiwani rahvastikust.<ref>Council of Indigenous Peoples, Executive Yuan ''[http://www.apc.gov.tw/en/statistic/number2.aspx "Statistics of Indigenous Population in Taiwan and Fukien Areas"]''.</ref> Sajandeid kestnud keelenihke tagajärjel on oms põliskeele kõnelejaid nende seas vähe. Umbes 26 Taiwani põliskeelest on vähemalt 10 välja [[Surnud keeled|surnud]], 4–5 [[väljasurevad keeled|välja suremas]]<ref name="zeit">Zeitoun, Elizabeth & Ching-Hua Yu ''[http://aclclp.org.tw/clclp/v10n2/v10n2a2.pdf "The Formosan Language Archive: Linguistic Analysis and Language Processing"]''. Computational Linguistics and Chinese Language Processing. Volume 10, No. 2, June 2005, pp. 167-200</ref><ref name="tsu">Li, Paul Jen-kuei and Shigeru Tsuchida. 2006 [In press] Kavalan Dictionary《噶瑪蘭語詞典》. Institute of Linguistics, Academia Sinica Monograph Series No.A19. Taipei: Academia Sinica</ref> ning mitu suuremal või vähemal määral [[ohustatud keeled|ohus]].
 
Taiwani põliskeeled on tähtsad [[ajalooline keeleteadus|ajaloolise keeleteaduse]] seisukohalt, kuna tõenäoliselt kujunes Taiwanil kogu [[austroneesia keeled|Austroneesia hõimkond]]. Keeleteadlase [[Robert Blust]]i väitel moodustavad Taiwani keeled Austroneesia keelte kümnest harust üheksa<ref>Blust, R. (1999). "Subgrouping, circularity and extinction: some issues in Austronesian comparative linguistics." Selected papers from the Eighth International Conference on Austronesian Linguistics. Taipei: Academia Sinica</ref>, samas kui kümnendasse harru ([[Malai-Polüneesia keeled]]) kuulub ligi 1200 keelt väljaspool Taiwani.<ref>Diamond, Jared M. ''[http://faculty.washington.edu/plape/pacificarchwin06/readings/Diamond%20nature%202000.pdf "Taiwan's gift to the world"]''. Nature, Volume 403, February 2000, pp. 709-710</ref> Ehkki teised uurijad ei nõustu Blusti seisukohtadega kõigis üksikasjades, on Austroneesia keelte Taiwani päritolu üldtunnustatud.<ref>Fox, James J.''[http://dspace.anu.edu.au/bitstream/1885/43158/1/Comparative_Austronesian_Studies.pdf "Current Developments in Comparative Austronesian Studies"]''. Paper prepared for Symposium Austronesia Pascasarjana Linguististik dan Kajian Budaya. Universitas Udayana, Bali 19-20 August 2004.</ref> Seda teooriat toetavad ka hiljutised uuringud inimpopulatsioonide geneetikas.<ref>Trejaut JA, Kivisild T, Loo JH, Lee CL, He CL, ''et al.''(2005) [http://biology.plosjournals.org/perlserv?request=get-pdf&file=10.1371_journal.pbio.0030247-p-S.pdf ''Traces of archaic mitochondrial lineages persist in Austronesian-speaking Formosan populations.''] PLoS Biol 3(8): e247.</ref>
<!-- <ref>Whyte, A. L. H. ''[http://muse.jhu.edu/cgi-bin/access.cgi?uri=/journals/human_biology/v077/77.2whyte.pdf "Human Evolution in Polynesia"]''. [http://wsupress.wayne.edu/journals/humanbio/humanbiologyj.html Human Biology], Volume 77, Number 2, April 2005, pp. 157-177.
</ref><ref>Underhill, P. A. ''et al.'' ''[http://www.google.co.nz/url?sa=U&q=http://doi.wiley.com/10.1002/humu.23 "Maori origins, Y-chromosome haplotypes and implications for human history in the Pacific"]''. Human Mutation,
 
==Keelte loend==
Tihti on raske teha vahet keelel ja murdel, mistõttu teadlased pole Taiwani keelte liigituse suhtes täielikul üksmeelel. Veel enam on kahtlusi väljasurnud või assimileeritud hõimude suhteskeelte puhul, kuna meie teadmised neist on üpriski katkendlikud. Järgnevalt on loetletud sagedasemadtuntumad näited Taiwani keeltest, kuid nimekiri pole täielikkeeled.
 
===Elavad keeled===
* [[Atajali keel|Atayal]] (väga erinevad murded, mida vahel peetakse eri keelteks)
* [[Amise keel|Amis]]
* [[Bununi keel|Bunun]] (väga erinevad murded)
* [[Kanakanabu keel|Kanakanabu]] (väljasurev)
* [[Kavalani keel|Kavalan]] (listedmõnes in some sourcesallikas<ref name="zeit"/> aspaigutatud väljasurevate moribundhulka, thoughkuid furthersee analysispole mayveel showpäris otherwisekindel<ref name="tsu"> Li, Paul Jen-kuei and Shigeru Tsuchida. 2006 [In press] Kavalan Dictionary《噶瑪蘭語詞典》. Institute of Linguistics, Academia Sinica Monograph Series No.A19. Taipei: Academia Sinica) </ref>)
* [[Paivani keel|Paiwan]]
* [[Pujuma keel|Pujuma]]
* [[Rukai keel|Rukai]] (väga erinevad murded)
* [[Saaroa keel|Saaroa]] (väljasurev)
* [[Saisiati keel|Saisiati]]
* [[Tao keel|Tao]] (ka Yami keel)
* [[Taroko keel|Taroko]] (varemvarasem nimetus ''šedžiki keel'')
* [[Thao keel|Thao]] (väljasurev)
* [[Tsou keel|Tsou]]
 
===Väljasurnud keeled===
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Mobiilierinevus/2478281"

Navigeerimismenüü