Taiwani keeled: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Formosan languages.png|pisi|300px|Taiwani keelkonnad enne Hiina kolonisatsiooni. Malai-Polüneesia keeled (punane) võivad olla Ida-Taiwani keelte sees (lilla). ''Allikas: Blust 1999'']]
[[Pilt:Formosan languages.png|pisi|300px|Taiwani keelkonnad enne Hiina kolonisatsiooni. Malai-Polüneesia keeled (punane) võivad olla Ida-Taiwani keelte sees (lilla). ''Allikas: Blust 1999'']]
'''Taiwani keeled''' on [[Taiwani põlisrahvad|Taiwani põlisrahvaste]] keeled.
⚫
'''Taiwani keeled''' on [[Taiwani põlisrahvad|Taiwani põlisrahvaste]] keeled. Taiwani ametlikult tunnustatud põlisrahvad moodustavad praegu umbes 2% saare rahvastikus.<ref>Council of Indigenous Peoples, Executive Yuan ''[http://www.apc.gov.tw/en/statistic/number2.aspx "Statistics of Indigenous Population in Taiwan and Fukien Areas"]''.</ref> Sajandeid kestnud keelenihke tulemusel kõnelevad oma päruskeelt siiski märksa vähemad. Umbes 26 Taiwani põliskeelest on vähemalt 10 välja [[Surnud keeled|surnud]], 4-5 [[väljasurevad keeled|väljasurevad]]<ref name="zeit">Zeitoun, Elizabeth & Ching-Hua Yu ''[http://aclclp.org.tw/clclp/v10n2/v10n2a2.pdf "The Formosan Language Archive: Linguistic Analysis and Language Processing"]''. Computational Linguistics and Chinese Language Processing. Volume 10, No. 2, June 2005, pp. 167-200</ref><ref name="tsu">Li, Paul Jen-kuei and Shigeru Tsuchida. 2006 [In press] Kavalan Dictionary《噶瑪蘭語詞典》. Institute of Linguistics, Academia Sinica Monograph Series No.A19. Taipei: Academia Sinica</ref> ning mitu suuremal või vähemal määral [[ohustatud keeled|ohus]].


⚫
Taiwani ametlikult tunnustatud põlisrahvad moodustavad praegu umbes 2% Taiwani rahvastikust.<ref>Council of Indigenous Peoples, Executive Yuan ''[http://www.apc.gov.tw/en/statistic/number2.aspx "Statistics of Indigenous Population in Taiwan and Fukien Areas"]''.</ref> Sajandeid kestnud keelenihke tagajärjel on oms põliskeele kõnelejaid nende seas vähe. Umbes 26 Taiwani põliskeelest on vähemalt 10 välja [[Surnud keeled|surnud]], 4–5 [[väljasurevad keeled|välja suremas]]<ref name="zeit">Zeitoun, Elizabeth & Ching-Hua Yu ''[http://aclclp.org.tw/clclp/v10n2/v10n2a2.pdf "The Formosan Language Archive: Linguistic Analysis and Language Processing"]''. Computational Linguistics and Chinese Language Processing. Volume 10, No. 2, June 2005, pp. 167-200</ref><ref name="tsu">Li, Paul Jen-kuei and Shigeru Tsuchida. 2006 [In press] Kavalan Dictionary《噶瑪蘭語詞典》. Institute of Linguistics, Academia Sinica Monograph Series No.A19. Taipei: Academia Sinica</ref> ning mitu suuremal või vähemal määral [[ohustatud keeled|ohus]].
⚫
Taiwani põliskeeled on tähtsad [[ajalooline lingvistika|ajaloolise lingvistika]] seisukohalt, kuna tõenäoliselt kujunes Taiwanil kogu [[austroneesia keeled|austroneesia keelkond]] Lingvist [[Robert Blust]]i väitel moodustavad Taiwani keeled üheksa austroneesia keelte kümnest harust<ref>Blust, R. (1999). "Subgrouping, circularity and extinction: some issues in Austronesian comparative linguistics." Selected papers from the Eighth International Conference on Austronesian Linguistics. Taipei: Academia Sinica</ref>, samas kui kümnendas harus on ligi 1200 malai-polüneesia keelt väljaspool Taiwani.<ref>Diamond, Jared M. ''[http://faculty.washington.edu/plape/pacificarchwin06/readings/Diamond%20nature%202000.pdf "Taiwan's gift to the world"]''. Nature, Volume 403, February 2000, pp. 709-710</ref> Ehkki keeleteadlased ei nõustu Blusti analüüsi kõigi detailidega, ollakse üldiselt nõus austroneesia keelte Taiwani päritolu hüpoteesiga.<ref>Fox, James J.''[http://dspace.anu.edu.au/bitstream/1885/43158/1/Comparative_Austronesian_Studies.pdf "Current Developments in Comparative Austronesian Studies"]''. Paper prepared for Symposium Austronesia Pascasarjana Linguististik dan Kajian Budaya. Universitas Udayana, Bali 19-20 August 2004.</ref> Seda teooriat toetavad ka hiljutised uuringud inimpopulatsioonide geneetikas.<ref>Trejaut JA, Kivisild T, Loo JH, Lee CL, He CL, ''et al.''(2005) [http://biology.plosjournals.org/perlserv?request=get-pdf&file=10.1371_journal.pbio.0030247-p-S.pdf ''Traces of archaic mitochondrial lineages persist in Austronesian-speaking Formosan populations.''] PLoS Biol 3(8): e247.</ref>

⚫
Taiwani põliskeeled on tähtsad [[ajalooline keeleteadus|ajaloolise keeleteaduse]] seisukohalt, kuna tõenäoliselt kujunes Taiwanil kogu [[austroneesia keeled|Austroneesia hõimkond]]. Keeleteadlase [[Robert Blust]]i väitel moodustavad Taiwani keeled Austroneesia keelte kümnest harust üheksa<ref>Blust, R. (1999). "Subgrouping, circularity and extinction: some issues in Austronesian comparative linguistics." Selected papers from the Eighth International Conference on Austronesian Linguistics. Taipei: Academia Sinica</ref>, samas kui kümnendasse harru kuulub ligi 1200 keelt väljaspool Taiwani.<ref>Diamond, Jared M. ''[http://faculty.washington.edu/plape/pacificarchwin06/readings/Diamond%20nature%202000.pdf "Taiwan's gift to the world"]''. Nature, Volume 403, February 2000, pp. 709-710</ref> Ehkki teised uurijad ei nõustu Blusti seisukohtadega kõigis üksikasjades, on Austroneesia keelte Taiwani päritolu üldtunnustatud.<ref>Fox, James J.''[http://dspace.anu.edu.au/bitstream/1885/43158/1/Comparative_Austronesian_Studies.pdf "Current Developments in Comparative Austronesian Studies"]''. Paper prepared for Symposium Austronesia Pascasarjana Linguististik dan Kajian Budaya. Universitas Udayana, Bali 19-20 August 2004.</ref> Seda teooriat toetavad ka hiljutised uuringud inimpopulatsioonide geneetikas.<ref>Trejaut JA, Kivisild T, Loo JH, Lee CL, He CL, ''et al.''(2005) [http://biology.plosjournals.org/perlserv?request=get-pdf&file=10.1371_journal.pbio.0030247-p-S.pdf ''Traces of archaic mitochondrial lineages persist in Austronesian-speaking Formosan populations.''] PLoS Biol 3(8): e247.</ref>
<!-- <ref>Whyte, A. L. H. ''[http://muse.jhu.edu/cgi-bin/access.cgi?uri=/journals/human_biology/v077/77.2whyte.pdf "Human Evolution in Polynesia"]''. [http://wsupress.wayne.edu/journals/humanbio/humanbiologyj.html Human Biology], Volume 77, Number 2, April 2005, pp. 157-177.
<!-- <ref>Whyte, A. L. H. ''[http://muse.jhu.edu/cgi-bin/access.cgi?uri=/journals/human_biology/v077/77.2whyte.pdf "Human Evolution in Polynesia"]''. [http://wsupress.wayne.edu/journals/humanbio/humanbiologyj.html Human Biology], Volume 77, Number 2, April 2005, pp. 157-177.
</ref><ref>Underhill, P. A. ''et al.'' ''[http://www.google.co.nz/url?sa=U&q=http://doi.wiley.com/10.1002/humu.23 "Maori origins, Y-chromosome haplotypes and implications for human history in the Pacific"]''. Human Mutation,
</ref><ref>Underhill, P. A. ''et al.'' ''[http://www.google.co.nz/url?sa=U&q=http://doi.wiley.com/10.1002/humu.23 "Maori origins, Y-chromosome haplotypes and implications for human history in the Pacific"]''. Human Mutation,

Redaktsioon: 9. aprill 2011, kell 18:27

Taiwani keelkonnad enne Hiina kolonisatsiooni. Malai-Polüneesia keeled (punane) võivad olla Ida-Taiwani keelte sees (lilla). Allikas: Blust 1999

Taiwani keeled on Taiwani põlisrahvaste keeled.

Taiwani ametlikult tunnustatud põlisrahvad moodustavad praegu umbes 2% Taiwani rahvastikust.[1] Sajandeid kestnud keelenihke tagajärjel on oms põliskeele kõnelejaid nende seas vähe. Umbes 26 Taiwani põliskeelest on vähemalt 10 välja surnud, 4–5 välja suremas[2][3] ning mitu suuremal või vähemal määral ohus.

Taiwani põliskeeled on tähtsad ajaloolise keeleteaduse seisukohalt, kuna tõenäoliselt kujunes Taiwanil kogu Austroneesia hõimkond. Keeleteadlase Robert Blusti väitel moodustavad Taiwani keeled Austroneesia keelte kümnest harust üheksa[4], samas kui kümnendasse harru kuulub ligi 1200 keelt väljaspool Taiwani.[5] Ehkki teised uurijad ei nõustu Blusti seisukohtadega kõigis üksikasjades, on Austroneesia keelte Taiwani päritolu üldtunnustatud.[6] Seda teooriat toetavad ka hiljutised uuringud inimpopulatsioonide geneetikas.[7]

Hilisajalugu

Kõik Taiwani keeled asenduvad aegamisi kultuuriliselt domineeriva hiina kirjakeelega. Viimastel aastakümnetel on Hiina Vabariigi valitsus alustanud põliskeelte toetusprogrammi, mille käigus taastati Taiwani keelte õpetus koolides. Selle algatuse tulemused on jäänud aga pettumust valmistavaiks.[8] [9]

Keelte loend

Tihti on raske teha vahet keelel ja murdel, mistõttu teadlased pole Taiwani keelte liigituse suhtes täielikul üksmeelel. Veel enam on kahtlusi väljasurnud või assimileeritud hõimude suhtes, kuna meie teadmised neist on üpriski katkendlikud. Järgnevalt on loetletud sagedasemad näited Taiwani keeltest, kuid nimekiri pole täielik.

Elavad keeled

Väljasurnud keeled

Süntaks

Enamik Taiwani keeli kasutab verbiga algavat sõnajärge (VSO või VOS). Erandiks on mõned Põhja-Taiwani keeled thao, saisiati ja kulon-paze keel, arvatavasti hiina keele mõjul.

Li (1998) loetleb rea Taiwani keelte sõnajärgesid[10]:

  • atajali keel: VSO, VOS
  • tsou keel: VOS
  • Rukai keel: VSO, VOS
  • bununi keel: VSO
  • amise keel: VOS, VSO
  • saisiati keel: VS, SVO
  • kavalani keel: VOS
  • thao keel: VSO, SVO
  • kulon-paze keell: VOS, SVO
  • paivani keel: VSO, VOS
  • pujuma keel: VSO

Keelekaardid

  • Taiwani keeled
    Taiwani keeled
  • Taiwani keeled (Blust 1999)
    Taiwani keeled (Blust 1999)
  • Taiwani keeled (Li 2008)
    Taiwani keeled (Li 2008)
  • Taiwani keeled (Austronesian Basic Vocabulary Database, Greenhill, Blust & Gray 2008)
    Taiwani keeled (Austronesian Basic Vocabulary Database, Greenhill, Blust & Gray 2008)

Viited

  1. ↑ Council of Indigenous Peoples, Executive Yuan "Statistics of Indigenous Population in Taiwan and Fukien Areas".
  2. ↑ 2,0 2,1 Zeitoun, Elizabeth & Ching-Hua Yu "The Formosan Language Archive: Linguistic Analysis and Language Processing". Computational Linguistics and Chinese Language Processing. Volume 10, No. 2, June 2005, pp. 167-200
  3. ↑ 3,0 3,1 Li, Paul Jen-kuei and Shigeru Tsuchida. 2006 [In press] Kavalan Dictionary《噶瑪蘭語詞典》. Institute of Linguistics, Academia Sinica Monograph Series No.A19. Taipei: Academia Sinica Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt; nime "tsu" on määratud mitu korda erineva sisuga.
  4. ↑ Blust, R. (1999). "Subgrouping, circularity and extinction: some issues in Austronesian comparative linguistics." Selected papers from the Eighth International Conference on Austronesian Linguistics. Taipei: Academia Sinica
  5. ↑ Diamond, Jared M. "Taiwan's gift to the world". Nature, Volume 403, February 2000, pp. 709-710
  6. ↑ Fox, James J."Current Developments in Comparative Austronesian Studies". Paper prepared for Symposium Austronesia Pascasarjana Linguististik dan Kajian Budaya. Universitas Udayana, Bali 19-20 August 2004.
  7. ↑ Trejaut JA, Kivisild T, Loo JH, Lee CL, He CL, et al.(2005) Traces of archaic mitochondrial lineages persist in Austronesian-speaking Formosan populations. PLoS Biol 3(8): e247.
  8. ↑ Lee, Hui-chi Lee (2004). A Survey of Language Ability, Language Use and Language Attitudes of Young Aborigines in Taiwan. In Hoffmann, Charlotte & Jehannes Ytsma (Eds.) Trilingualism in Family, School, and Community pp.101-117. Clevedon, Buffalo: Multilingual Matters. ISBN 1-85359-693-0
  9. ↑ Huteson, Greg. (2003). Sociolinguistic survey report for the Tona and Maga dialects of the Rukai Language. SIL Electronic Survey Reports 2003-012, Dallas, TX: SIL International.
  10. ↑ Li, Paul Jen-kuei. 1998. "台灣南島語言 [The Austronesian Languages of Taiwan]." In Li, Paul Jen-kuei. 2004. Selected Papers on Formosan Languages. Taipei, Taiwan: Institute of Linguistics, Academia Sinica.

Lisalugemist

  • Li, Paul Jen-kuei (2004). "Basic Vocabulary for Formosan Languages and Dialects." In Li, Paul Jen-kuei. Selected Papers on Formosan Languages, vol. 2. Taipei, Taiwan: Institute of Linguistics, Academia Sinica.
  • Tsuchida, S. (2003). Kanakanavu texts (Austronesian Formosan). [Osaka?: Endangered Languages of the Pacific Rim].
  • Zeitoun, E. (2002). Nominalization in Formosan languages. Taipei: Institute of Linguistics (Preparatory Office), Academia Sinica.
  • Mackay, G. L. (1893). Chinese-Romanized dictionary of the Formosan vernacular. Shanghai: Printed at the Presbyterian Mission Press.
  • Happart, G., & Hedhurst, W. H. (1840). Dictionary of the Favorlang dialect of the Formosan language. Batavia: printed at Parapattan.

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Taiwani_keeled&oldid=2478253"