Kullerkupp: erinevus redaktsioonide vahel

Kullerkupp
	Fail:Kullerkuppt.jpg;
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Tulikalaadsed Ranunculales;
Sugukond	Tulikalised Ranunculaceae;
Perekond	Kullerkupp Trollius;
Liik	Kullerkupp;
Binaarne nimetus
	Trollius europaeus; L.

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 9. märts 2011, kell 19:53

Kullerkupp ehk harilik kullerkupp (Trollius europaeus) on õistaim tulikaliste sugukonnast.

Taimel on palju rahvapäraseid nimetusi: munalill, haninupp, kulderkupud, kuldnupp, kullerkukk.

Iseloomustus

20–50 sentimeetri kõrgune üheaastase maapealse varrega rohttaim.

Eelistab kasvada niiskematel niitudel, puisniitudel ja ka metsaservades. Mandri-Eestis on ta tavaline, saartel kohtab harvemini.

Üks kullerkuppude puhmik annab mitu õievart, kasvade moodustavad sageli kogumeid. Kannatab ümberistutamist. Dekoratiivsuse tõttu võib kohati olla ohustatud massilise müügiks ärakorjamise tõttu.

Viljade tipul asetseb konks, mille abil vili kinnitub loomade kasvadesse ja levib nii kaugemale. Rasked seemned tuule abil ei levi: kui aga keegi vilju laiali ei kanna, pudenevad kullerkupu väikesed ja läikivad mustad seemned taime lähedusse.

Juurmised lehed pikarootsulised, sõrmjalt 3-5-jagused, saagja servaga. Varrelehed lühirootsulised, väiksemad. Lehelaba pikkus ja laius 5–10 cm. Kollased kerajad õied 3 cm läbimõõduga, üksikult varre otsas, õitsemise ajal ei avane nad kunagi, kaitstes nii õietolmu niiskuse eest.

Kasvab niisketel ja märgadel rohumaadel. Eestis esineb üsna sageli, kuid ebaühtlaselt.

Värske taim on protoanemoniini tõttu mürgine.

Sümbol

Harilik kullerkupp on Norra Tromsi maakonna tunnuslill.

@@ 25. rida: / 25. rida: @@
 Eelistab kasvada niiskematel niitudel, [[puisniit]]udel ja ka [[mets]]aservades. [[Mandri-Eesti]]s on ta tavaline, saartel kohtab harvemini.
-Üks kullerkuppude puhmik annab mitu kaunist õievart ja sealsamas lähedal kasvab veel hulganisti väiksemaid, kuid samuti õitsevaid taimi. Ka peenral võib kullerkupupuhmik väga suureks kasvada.
+Üks kullerkuppude puhmik annab mitu õievart, kasvade moodustavad sageli kogumeid. Kannatab ümberistutamist. Dekoratiivsuse tõttu võib kohati olla ohustatud massilise müügiks ärakorjamise tõttu.
-Kullerkupp paljuneb seemnete abil, mis ise taimest kuigi kaugele ei levi. Kaugemale saavad need loomade abiga. Lähedalt vaadates on kullerkupu viljad üpris huvitavad. Kõigepealt võib näha ümarat läikivat nutti. See kerajas moodustis on alles tema koguvili, mis koosneb veidi hernekauna meenutavatest viljadest. Viljade tipul on väike kõver konksuke. Selle abil saab ta haakuda mõne mööduva looma või ka inimese külge. Kui aga keegi vilju laiali ei kanna, siis pudenevad kullerkupu väikesed ja läikivad mustad seemned taime lähedusse.
+Viljade tipul asetseb konks, mille abil vili kinnitub loomade kasvadesse ja levib nii kaugemale. Rasked seemned tuule abil ei levi: kui aga keegi vilju laiali ei kanna, pudenevad kullerkupu väikesed ja läikivad mustad seemned taime lähedusse.
+Juurmised lehed pikarootsulised, sõrmjalt 3-5-jagused, saagja servaga. Varrelehed lühirootsulised, väiksemad. Lehelaba pikkus ja laius 5–10 cm. Kollased kerajad õied 3 cm läbimõõduga, üksikult varre otsas, õitsemise ajal ei avane nad kunagi, kaitstes nii õietolmu niiskuse eest.
-Omapärased on ka kullerkupu õied, sarnaseid ei leidu ühelgi teisel Eesti taimel. Need on väikese ümara palli kujuga, veidi ülevalt lapikuks surutud. Kullerkupu kollased õielehed, mis peidavad sageli kõiki teisi õie osi, on hoopis tupplehed. Kuid kroonlehed on kullerkupul siiski olemas, ent need on muundunud kitsasteks, suure meemahutiga lehekesteks. [[Nektar]] kostitab putukaid tolmeldamise eest. {{kas|Ka emakatega pole kõik tavalist moodi}}. Neid on kullerkupul palju rohkem kui tavaliselt teistel taimedel. Õitseb mais–juunis.
+Kasvab niisketel ja märgadel rohumaadel. Eestis esineb üsna sageli, kuid ebaühtlaselt.
-Juurmised lehed pikarootsulised, sõrmjalt 3 - 5-jagused, saagja servaga. Varrelehed lühirootsulised, väiksemad.
 Värske taim on [[protoanemoniin]]i tõttu mürgine.