Adramaa: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{keeletoimeta}}
'''Adramaa''' oli [[12. sajand|12.]]–[[13. sajand]]i mõistes [[talu]], mille [[põld]]u hariti ühe [[adrarakend]]iga. Olemas oli ka nõndanimetatud suuradramaid, mille põldu hariti mitme hobu- või härja[[rakend]]iga.
'''Adramaa''' oli [[12. sajand|12.]]–[[13. sajand]]i mõistes [[talu]], mille [[põld]]u hariti ühe [[adrarakend]]iga. Olemas oli ka nõndanimetatud suuradramaid, mille põldu hariti mitme hobu- või härja[[rakend]]iga.


10. rida: 9. rida:
* ''saksa adramaa'' – 60 vakamaad.
* ''saksa adramaa'' – 60 vakamaad.


Adramaade revisjon ehk '''[[adramaarevisjon]]''' toimus esmakordselt aastal [[1582]]. [[Liivimaa]]l ja [[1586]] [[Eestimaa]]l. Adramaarevisjoni alusel kehtestati taludele maksud.
[[Liivimaa]]l esmakorselt [[1586]]. ja [[Eestimaa]]l [[1582]]. aastal toimunud adramaade revisjoni ehk '''[[adramaarevisjon]]i''' alusel kehtestati taludele maksud.
Kirjapandud adramaade ([[põllumaa]]) hulgast talus sõltus, kui palju küla ühismaast ([[heinamaa]], [[karjamaa]] jms) sai talu (maksuvabalt) lisaks maksustatavale taluosale kasutada.
Talu kohta kirjapandud adramaa ([[põllumaa]]) suurusest sõltus, kui palju küla ühismaast ([[heinamaa]], [[karjamaa]] jms) sai talu lisaks maksustatavale taluosale maksuvabalt kasutada.


[[1688]]. aastal loeti [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] revisjoniadramaa mõõtühikuks selline hulk põllumaad, mis andis 60 [[Taaler|spetsiaaltaalrit]] puhastulu. Sellele talule kehtestatud koormised (maksud) ei tohtinud ületada 60 spetsiaaltaalri piiri.
[[1688]]. aastal loeti [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] revisjoniadramaa mõõtühikuks sellist hulka põllumaad, mis andis 60 [[Taaler|spetsiaaltaalrit]] puhastulu. Sellisele talule kehtestatud koormised (maksud) ei tohtinud ületada 60 spetsiaaltaalri piiri.


[[1804]]. aastast lisandus talule maks, kuni 20 taalrit, heinamaade arvelevõtmise eest.
[[1804]]. aastast lisandus talule heinamaade arvelevõtmise eest kuni 20 taalrit maksukohustust


[[17. sajand|17.]] [[18. sajand]]il püüdis vene riigivõim maksuühikuks kehtestada ''[[normeeritud adramaad]]'', mille kasutusele võtmine tõi kaasa revisjoniadramaa eristamise taluadramaast, kus adramaa suurus endiselt sõltus külvipinnast. Taluadramaa jäi endiselt mõisakoormiste arvestamise aluseks.
[[17. sajand|17.]]–[[18. sajand]]il püüdis vene riigivõim maksuühikuks kehtestada ''[[normeeritud adramaad]]'', mille kasutuselevõtmine tõi kaasa revisjoniadramaa eristamise taluadramaast, kus adramaa suurus endiselt sõltus külvipinnast. Taluadramaa jäi endiselt mõisakoormiste arvestamise aluseks.


[[Eestimaa kubermang|Eestimaal]] loeti aastani [[1712]] ühe adramaaga taluks talu millel oli nii tööjõudu ja vahendeid, kui ka maad kuue [[rakendipäev]]a (teopäeva) tegemiseks nädalas.
[[Eestimaa kubermang|Eestimaal]] loeti aastani [[1712]] ühe adramaaga taluks sellist majapidamist, millel jagus tööjõudu, vahendeid ja maad kuue [[rakendipäev]]a (teopäeva) tegemiseks nädalas.
18. sajandil arvestati [[Eesti]] ja [[Saaremaa]]l talude revisjoniadramaid inimtööjõu järgi (töö- või rakendipäevades). 1712. aastal vastas revisjoniadramaa [[Eestimaa kubermang]]us 12. inimtööpäevale nädalas talu kohta. [[1726]]. aastal nelja tööjõulise mehele tööle, [[1732]] aastal aga juba viie tööjõulise mehe tööle talus.


18. sajandil arvestati [[Eestimaa kubermang|Eesti-]] ja [[Saaremaa]]l talude revisjoniadramaid töö- või rakendipäevadesse arvestatud inimtööjõu järgi. 1712. aastal vastas revisjoniadramaa [[Eestimaa kubermang]]us 12 inimtööpäevale nädalas talu kohta, [[1726]]. aastal nelja tööjõulise mehe tööle, [[1732]] aastal aga juba viie tööjõulise mehe tööle talus.
Alates aastast [[1872]] tähendas adramaa maakasutust, millelt tuli maksta [[rent]]i 300 [[rubla]] aastas. [[1901]]. aastal asendati ka Liivimaal adramaa taalriarvestus puhaskasurubla arvestusega.

Alates [[1872]]. aastast tähendas adramaa maakasutust, millelt tuli aastas maksta 300 [[rubla]] [[rent]]i. [[1901]]. aastal asendati ka Liivimaal adramaa taalriarvestus puhaskasurublaarvestusega.


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 8. veebruar 2011, kell 05:03

Adramaa oli 12.13. sajandi mõistes talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga. Olemas oli ka nõndanimetatud suuradramaid, mille põldu hariti mitme hobu- või härjarakendiga.

Pinnamõõtühikuks hakkas adramaa kujunema 13. sajandi teisel poolel, kui adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi ja revisionide märkmetesse ilmusid adramaade (põllumaa) kohta murdosad. 15. sajandist ilmus kirjetesse ka ruutmõõdus adramaa (ruutadramaa).

Alates 16. sajandist olid kasutusel järgmise suurusega adramaad:

  • põline taluadramaa – 24–36 riia vakamaad, mis võrdus 8–12 hektari põllumaaga;
  • suuradramaa – 72–90 riia vakamaad, mõõtühikuna kasutusel Lääne-Eestis;
  • poola- ehk plettenbergi adramaa – 120 vakamaad, mõõtühikuna kasutusel peamiselt Lõuna-Eestis;
  • saksa adramaa – 60 vakamaad.

Liivimaal esmakorselt 1586. ja Eestimaal 1582. aastal toimunud adramaade revisjoni ehk adramaarevisjoni alusel kehtestati taludele maksud. Talu kohta kirjapandud adramaa (põllumaa) suurusest sõltus, kui palju küla ühismaast (heinamaa, karjamaa jms) sai talu lisaks maksustatavale taluosale maksuvabalt kasutada.

1688. aastal loeti Liivimaal revisjoniadramaa mõõtühikuks sellist hulka põllumaad, mis andis 60 spetsiaaltaalrit puhastulu. Sellisele talule kehtestatud koormised (maksud) ei tohtinud ületada 60 spetsiaaltaalri piiri.

1804. aastast lisandus talule heinamaade arvelevõtmise eest kuni 20 taalrit maksukohustust

17.18. sajandil püüdis vene riigivõim maksuühikuks kehtestada normeeritud adramaad, mille kasutuselevõtmine tõi kaasa revisjoniadramaa eristamise taluadramaast, kus adramaa suurus endiselt sõltus külvipinnast. Taluadramaa jäi endiselt mõisakoormiste arvestamise aluseks.

Eestimaal loeti aastani 1712 ühe adramaaga taluks sellist majapidamist, millel jagus tööjõudu, vahendeid ja maad kuue rakendipäeva (teopäeva) tegemiseks nädalas.

18. sajandil arvestati Eesti- ja Saaremaal talude revisjoniadramaid töö- või rakendipäevadesse arvestatud inimtööjõu järgi. 1712. aastal vastas revisjoniadramaa Eestimaa kubermangus 12 inimtööpäevale nädalas talu kohta, 1726. aastal nelja tööjõulise mehe tööle, 1732 aastal aga juba viie tööjõulise mehe tööle talus.

Alates 1872. aastast tähendas adramaa maakasutust, millelt tuli aastas maksta 300 rubla renti. 1901. aastal asendati ka Liivimaal adramaa taalriarvestus puhaskasurublaarvestusega.

Vaata ka