Digitelevisioon: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
Digitelevisioon toetab palju erinevaid {{kas|pildiformaate}}, mis on defineeritud suuruse, kuvasuhte ja põimimisega. Formaadid võib üldiselt jagada kahte rühma: [[HDTV]] ja [[SDTV]]. |
Digitelevisioon toetab palju erinevaid {{kas|pildiformaate}}, mis on defineeritud suuruse, kuvasuhte ja põimimisega. Formaadid võib üldiselt jagada kahte rühma: [[HDTV]] ja [[SDTV]]. |
||
[[Kõrglahutusega televisioon]] (HDTV), üks paljudest formaatidest mida saab edastada üle digitelevisiooni, kasutab erinevaid formaate, nende hulgas 1280 × 720 pikslit progressiivse skaneerimise režiimis (lühendatult 720p) või 1920 × 1080 pikslit põimimise režiimis (1080i). Igaüks neist kasutab 16:9 kuvasuhet. (Mõned telerid on võimelised vastu võtma HD resolutsiooni 1920 × 1080 sagedusel |
[[Kõrglahutusega televisioon]] (HDTV), üks paljudest formaatidest mida saab edastada üle digitelevisiooni, kasutab erinevaid formaate, nende hulgas 1280 × 720 pikslit progressiivse skaneerimise režiimis (lühendatult 720p) või 1920 × 1080 pikslit põimimise režiimis (1080i). Igaüks neist kasutab 16:9 kuvasuhet. (Mõned telerid on võimelised vastu võtma HD resolutsiooni 1920 × 1080 sagedusel 60 Hz progressiivse skaneerimise režiimis – tuntud ka kui 1080p.) HDTV’d ei saa edastada üle analoogkanalite. |
||
Standard definitsiooniga TV (SDTV), võrdlusena, võib kasutada ühte paljudest erinevatest formaatidest vormis erinevate kuvasuhted sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast. |
Standard definitsiooniga TV (SDTV), võrdlusena, võib kasutada ühte paljudest erinevatest formaatidest vormis erinevate kuvasuhted sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast. |
||
Edastaja võib valida, kas kasutada standard- |
Edastaja võib valida, kas kasutada standard-definitsiooni digitaalse signaali asemel HDTV signaali, kuna on lubatud jagada DTV kanali signaali alamkanaliteks, ehk siis valida, kas edastada üht HDTV’d või mitut madalamat resolutsiooni. See võib olla korraldatud automaatselt, kasutades statistilist multiplekserit. Mõnede rakenduste, pildi resolutsioon võib olla vähem otse piiratud ribalaiusega; näiteks DVB-T’s, edastajad saavad valida mitme erineva ümbersuunamise skeemide vahel, andes neile võimaluse vähendada ülekande bitkiirust ja teha vastuvõtt lihtsamaks kaugemal asuvatele või mobiilsetele vaatajatele. |
||
=== Vastuvõtt === |
=== Vastuvõtt === |
||
[[Pilt:Digital broadcast standards.svg|pisi|300px|DTT edastamise süsteemid]] |
[[Pilt:Digital broadcast standards.svg|pisi|300px|DTT edastamise süsteemid]] |
||
On mitmeid erinevaid võimalusi digitaaltelevisiooni vastuvõtmiseks. Üks vanimaid DTV (ja tava TV) saamise viise on antenni kasutamine. Nii tuntakse maapealset digitaaltelevisiooni(DTT), sellega on vaatajad piiratud kanalitega, mida antenn üles leiab. Signaali kvaliteet on muutlik. |
On mitmeid erinevaid võimalusi digitaaltelevisiooni vastuvõtmiseks. Üks vanimaid DTV (ja tava TV) saamise viise on antenni kasutamine. Nii tuntakse maapealset digitaaltelevisiooni (DTT), sellega on vaatajad piiratud kanalitega, mida antenn üles leiab. Signaali kvaliteet on muutlik. |
||
Teised viisid on välja töötatud digitaaltelevisiooni vastuvõtmiseks. Kõige tuttavamad on digtaalne kaabel ja digitaalne satelliit. Standardid, nagu DMB ja DVB-H, on välja töötatud, et võimaldada pihuseadmetel näiteks mobiiltelefonidel vastu võtta TV signaale. Teine võimalus on IPTV, mis on TV signaali edastamine IP kaudu, tuginedes DSL’ile või optilisele kaablile. Viimaks, alternatiivne võimalus digitaaltelevisiooni saamiseks on läbi avaliku Interneti. Näiteks on olemas P2P Interneti televisiooni tarkvara, mida saab kasutada, et vaadata telekanaleid arvutist. |
Teised viisid on välja töötatud digitaaltelevisiooni vastuvõtmiseks. Kõige tuttavamad on digtaalne kaabel ja digitaalne satelliit. Standardid, nagu DMB ja DVB-H, on välja töötatud, et võimaldada pihuseadmetel, näiteks mobiiltelefonidel, vastu võtta TV signaale. Teine võimalus on IPTV, mis on TV signaali edastamine IP kaudu, tuginedes DSL’ile või optilisele kaablile. Viimaks, alternatiivne võimalus digitaaltelevisiooni saamiseks on läbi avaliku Interneti. Näiteks on olemas P2P Interneti televisiooni tarkvara, mida saab kasutada, et vaadata telekanaleid arvutist. |
||
Mõned signaalid on krüpteeritud ja kannavad erilisi |
Mõned signaalid on krüpteeritud ja kannavad erilisi kasutamistingimusi (näiteks „ei tohi salvestada“ ). Digital Millennium Copyright Act. Access’is krüpteerituid kanaleid saab kontrollida eemaldatava kiipkaardiga. |
||
Digitaaltelevisiooni signaalid ei tohi segada üksteist ja samuti peavad nad koos eksisteerima |
Digitaaltelevisiooni signaalid ei tohi segada üksteist ja samuti peavad nad koos eksisteerima analoogtelevisiooniga. Digitaaltelevisiion on tolerantsem häirete suhtes kui analoogtelevisioon. |
||
== Üleminek |
== Üleminek analoogtelevisioonilt digitaaltelevisioonile == |
||
DTV’l on mitmeid eeliseid analoog TV ees |
DTV’l on mitmeid eeliseid analoog TV ees. Kõige olulisem on see, et digikanalid võtavad vähem ribalaiust ja ribalaiuse vajadused on pidevalt muutuvad, vastavalt pildi kvaliteedile. See tähendab, et digitaaltelevisiooni edastajad suudavad edastada rohkem kanaleid samas ruumis, edastada kõrg-definitsiooni teenust, või anda muud televisiooniteenust nagu multimeedia või interaktiivsust. DTV võimaldab ka eriteenuseid, näiteks multipleksimist (rohkem kui üks programm samal kanalil), elektrooniliste programmijuhiseid ning täiendavaid keeli (kõne või subtiitrid). Mitte-televisiooni teenuste müük võib pakkuda täiendavat tuluallikat. |
||
Digitaalsignaalid reageerivad häiretele erinevalt kui |
Digitaalsignaalid reageerivad häiretele erinevalt kui analoogsignaalid. Näiteks, tüüpiline probleem analoogtelevisiooniga on kummituslikud pildid, nõrgast signaalist tingitud müra ja palju muid potentsiaalseid probleeme, mis vähendavad pildi ja heli kvaliteeti, kuigi programm ise võib olla veel vaadatav. Digi TV’ga on audio ja video sünkroniseeritud digitaalselt, seega peab signaali edastamine olema peaaegu täiuslik, muidu on nii heli kui pilt kasutamatud. |
||
=== Mõju olemasolevatele |
=== Mõju olemasolevatele analoogtehnoloogiatele === |
||
Analoogi väljalülitamine muudaks mitte-digitaaltelevisiooni aegunuks, juhul kui seda ei ühendata välise digi-tüüneri külge. Välist konverterit saab lisada ka mitte-digi TV |
Analoogi väljalülitamine muudaks mitte-digitaaltelevisiooni aegunuks, juhul kui seda ei ühendata välise digi-tüüneri külge. Välist konverterit saab lisada ka mitte-digi TV signaalide vastuvõtmiseks, et parandada signaalide kvaliteeti. |
||
=== Viletsa levi mõju === |
=== Viletsa levi mõju === |
||
Muutused signaali levis tulenevad erinevatest faktoritest, nagu näiteks lagunev antenn või muutlik ilm. Digi TV on oma iseloomult algselt täiesti dekodeeritav, kuni vastuvõttev seade hakkab võtma vastu liialt häiret või kui signaal on dekodeerimiseks liiga nõrk. Mõned |
Muutused signaali levis tulenevad erinevatest faktoritest, nagu näiteks lagunev antenn või muutlik ilm. Digi TV on oma iseloomult algselt täiesti dekodeeritav, kuni vastuvõttev seade hakkab võtma vastu liialt häiret või kui signaal on dekodeerimiseks liiga nõrk. Mõned seadmed näitavad moonutatud pilti nähtava müraga, samas kui teised seadmed võivad minna perfektse pildi pealt täeliku pildituseni. See nähtus on tuntud kui digitaalne kalju efekt (''digital cliff effect''). |
||
Kaugemates kohtades, kus analoog TV signaalid on halvas olekus, |
Kaugemates kohtades, kus analoog TV signaalid on halvas olekus, võivad digitaalsed signaalid olla täiuslikud või täiesti kättesaamatud. Piirkondades kus edastavad antennid on mägede otsas, vaatajad, kes on liiga lähedal edastajale võivad leida, et signaal on halb või puudulik, sest signaal liigub neist üle. Kõrgemate sageduste kasutamine suurendab neid probleeme, eriti juhtudel, kui otsevaade vastuvõtjalt saatjani pole võimalik. |
||
=== Keskonnaga seotud probleemid === |
=== Keskonnaga seotud probleemid === |
||
Uue |
Uue edastamise tehnoloogia standardi kasutusele võtt, mis ei ühildu analoogvastuvõtjatega, on tekitanud probleemi. Palju analoogvastuvõtjaid visatakse vahetuse ajal minema. Kuigi mõned vananenud vastuvõtjad saaks varustada muunduriga, visatakse paljud neist lihtsalt ära<ref>[http://news.bbc.co.uk/1/hi/technology/7820229.stm DTV_PLAN_Dec08-e.pdf]. 2009-11-02. Campaigners highlight 'toxic TVs', Maggie Shiels, BBC News, 9-01-2009</ref>. Vastuvõtjad on paljude mürgiste materjalide allikaks, nagu näiteks plii, samuti ka väiksemas koguses baariumi, kaadmiumi ja kroomi<ref>[http://www.wltx.com/news/story.aspx?storyid=69896&catid=306 Old Toxic TVs Cause Problems, USA TODAY], January 27, 2009</ref>. |
||
Klaas elektronkiiretorud sisaldavad keskmiselt 3, |
Klaas elektronkiiretorud sisaldavad keskmiselt 3,62 kg pliid<ref>[http://news.bbc.co.uk/1/hi/technology/7820229.stm Campaigners highlight 'toxic TVs]', Maggie Shiels, BBC News, 9 January 2009</ref>. Pliil on pikaajaline negatiivne mõju keskkonnale <ref>Poon, C.S. (2008). "[http://ewasteguide.info/biblio/management-cr Management of CRT glass from discarded computer monitors and TV sets]". Waste Management 28 (9): 1499–1499. doi:10.1016/j.wasman.2008.06.001. PMID 18571917. http://ewasteguide.info/biblio/management-cr. Retrieved 2009-09-29. "number of studies have demonstrated that the neck and funnel glasses of CRT are hazardous wastes, while the panel glass exhibits little toxicity.".</ref>. Klaasümbrist saaks taaskasutada. Teisi vastuvõtja osi võiks käsitleda kui ohtlike jäätmeid. |
||
Kohalikud regulatsioonid nende materjalide käsitlemiseks erinevad. Mõndadel juhtudel kauplused |
Kohalikud regulatsioonid nende materjalide käsitlemiseks erinevad. Mõndadel juhtudel keelduvad kauplused vastu võtmast töötavat värviteleviisori vastuvõtjat, sest edasimüügiga suureneb müümata televiisorite käsitlemise hind. Need kauplused, kes võtavad vastu neile annetatud televiisoreid, sest kasutajad eeldasid, et need ei tööta pärast DTV’le üle minekut, on teatanud märkimisväärset heas seisukorras televiisorite arvu suurenemist<ref>[http://www.sun-sentinel.com/business/custom/consumer/sfl-flhlpvasquez0119sbjan19,0,4669489.column Many people throwing out perfectly good TVs over digital confusion], Daniel Vasquez, Sun-Sentinel, Florida, January 19, 2009</ref>. |
||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 27. jaanuar 2011, kell 21:49
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Digitelevisioon ehk digitaalne televisioon (DTV) on heli ja video edastamise viis kasutades diskreetsignaali, vastupidiselt analoogtelevisioonile, mis kasutab analoogsignaali.
Digitaaltelevisioon on asendamas analoogtelevisiooni mitmes arenenud riigis.[viide?]
Tehniline info
Formaadid ja ribalaius
Digitelevisioon toetab palju erinevaid pildiformaate[küsitav], mis on defineeritud suuruse, kuvasuhte ja põimimisega. Formaadid võib üldiselt jagada kahte rühma: HDTV ja SDTV.
Kõrglahutusega televisioon (HDTV), üks paljudest formaatidest mida saab edastada üle digitelevisiooni, kasutab erinevaid formaate, nende hulgas 1280 × 720 pikslit progressiivse skaneerimise režiimis (lühendatult 720p) või 1920 × 1080 pikslit põimimise režiimis (1080i). Igaüks neist kasutab 16:9 kuvasuhet. (Mõned telerid on võimelised vastu võtma HD resolutsiooni 1920 × 1080 sagedusel 60 Hz progressiivse skaneerimise režiimis – tuntud ka kui 1080p.) HDTV’d ei saa edastada üle analoogkanalite. Standard definitsiooniga TV (SDTV), võrdlusena, võib kasutada ühte paljudest erinevatest formaatidest vormis erinevate kuvasuhted sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast. Edastaja võib valida, kas kasutada standard-definitsiooni digitaalse signaali asemel HDTV signaali, kuna on lubatud jagada DTV kanali signaali alamkanaliteks, ehk siis valida, kas edastada üht HDTV’d või mitut madalamat resolutsiooni. See võib olla korraldatud automaatselt, kasutades statistilist multiplekserit. Mõnede rakenduste, pildi resolutsioon võib olla vähem otse piiratud ribalaiusega; näiteks DVB-T’s, edastajad saavad valida mitme erineva ümbersuunamise skeemide vahel, andes neile võimaluse vähendada ülekande bitkiirust ja teha vastuvõtt lihtsamaks kaugemal asuvatele või mobiilsetele vaatajatele.
Vastuvõtt
On mitmeid erinevaid võimalusi digitaaltelevisiooni vastuvõtmiseks. Üks vanimaid DTV (ja tava TV) saamise viise on antenni kasutamine. Nii tuntakse maapealset digitaaltelevisiooni (DTT), sellega on vaatajad piiratud kanalitega, mida antenn üles leiab. Signaali kvaliteet on muutlik. Teised viisid on välja töötatud digitaaltelevisiooni vastuvõtmiseks. Kõige tuttavamad on digtaalne kaabel ja digitaalne satelliit. Standardid, nagu DMB ja DVB-H, on välja töötatud, et võimaldada pihuseadmetel, näiteks mobiiltelefonidel, vastu võtta TV signaale. Teine võimalus on IPTV, mis on TV signaali edastamine IP kaudu, tuginedes DSL’ile või optilisele kaablile. Viimaks, alternatiivne võimalus digitaaltelevisiooni saamiseks on läbi avaliku Interneti. Näiteks on olemas P2P Interneti televisiooni tarkvara, mida saab kasutada, et vaadata telekanaleid arvutist. Mõned signaalid on krüpteeritud ja kannavad erilisi kasutamistingimusi (näiteks „ei tohi salvestada“ ). Digital Millennium Copyright Act. Access’is krüpteerituid kanaleid saab kontrollida eemaldatava kiipkaardiga. Digitaaltelevisiooni signaalid ei tohi segada üksteist ja samuti peavad nad koos eksisteerima analoogtelevisiooniga. Digitaaltelevisiion on tolerantsem häirete suhtes kui analoogtelevisioon.
Üleminek analoogtelevisioonilt digitaaltelevisioonile
DTV’l on mitmeid eeliseid analoog TV ees. Kõige olulisem on see, et digikanalid võtavad vähem ribalaiust ja ribalaiuse vajadused on pidevalt muutuvad, vastavalt pildi kvaliteedile. See tähendab, et digitaaltelevisiooni edastajad suudavad edastada rohkem kanaleid samas ruumis, edastada kõrg-definitsiooni teenust, või anda muud televisiooniteenust nagu multimeedia või interaktiivsust. DTV võimaldab ka eriteenuseid, näiteks multipleksimist (rohkem kui üks programm samal kanalil), elektrooniliste programmijuhiseid ning täiendavaid keeli (kõne või subtiitrid). Mitte-televisiooni teenuste müük võib pakkuda täiendavat tuluallikat. Digitaalsignaalid reageerivad häiretele erinevalt kui analoogsignaalid. Näiteks, tüüpiline probleem analoogtelevisiooniga on kummituslikud pildid, nõrgast signaalist tingitud müra ja palju muid potentsiaalseid probleeme, mis vähendavad pildi ja heli kvaliteeti, kuigi programm ise võib olla veel vaadatav. Digi TV’ga on audio ja video sünkroniseeritud digitaalselt, seega peab signaali edastamine olema peaaegu täiuslik, muidu on nii heli kui pilt kasutamatud.
Mõju olemasolevatele analoogtehnoloogiatele
Analoogi väljalülitamine muudaks mitte-digitaaltelevisiooni aegunuks, juhul kui seda ei ühendata välise digi-tüüneri külge. Välist konverterit saab lisada ka mitte-digi TV signaalide vastuvõtmiseks, et parandada signaalide kvaliteeti.
Viletsa levi mõju
Muutused signaali levis tulenevad erinevatest faktoritest, nagu näiteks lagunev antenn või muutlik ilm. Digi TV on oma iseloomult algselt täiesti dekodeeritav, kuni vastuvõttev seade hakkab võtma vastu liialt häiret või kui signaal on dekodeerimiseks liiga nõrk. Mõned seadmed näitavad moonutatud pilti nähtava müraga, samas kui teised seadmed võivad minna perfektse pildi pealt täeliku pildituseni. See nähtus on tuntud kui digitaalne kalju efekt (digital cliff effect). Kaugemates kohtades, kus analoog TV signaalid on halvas olekus, võivad digitaalsed signaalid olla täiuslikud või täiesti kättesaamatud. Piirkondades kus edastavad antennid on mägede otsas, vaatajad, kes on liiga lähedal edastajale võivad leida, et signaal on halb või puudulik, sest signaal liigub neist üle. Kõrgemate sageduste kasutamine suurendab neid probleeme, eriti juhtudel, kui otsevaade vastuvõtjalt saatjani pole võimalik.
Keskonnaga seotud probleemid
Uue edastamise tehnoloogia standardi kasutusele võtt, mis ei ühildu analoogvastuvõtjatega, on tekitanud probleemi. Palju analoogvastuvõtjaid visatakse vahetuse ajal minema. Kuigi mõned vananenud vastuvõtjad saaks varustada muunduriga, visatakse paljud neist lihtsalt ära[1]. Vastuvõtjad on paljude mürgiste materjalide allikaks, nagu näiteks plii, samuti ka väiksemas koguses baariumi, kaadmiumi ja kroomi[2]. Klaas elektronkiiretorud sisaldavad keskmiselt 3,62 kg pliid[3]. Pliil on pikaajaline negatiivne mõju keskkonnale [4]. Klaasümbrist saaks taaskasutada. Teisi vastuvõtja osi võiks käsitleda kui ohtlike jäätmeid. Kohalikud regulatsioonid nende materjalide käsitlemiseks erinevad. Mõndadel juhtudel keelduvad kauplused vastu võtmast töötavat värviteleviisori vastuvõtjat, sest edasimüügiga suureneb müümata televiisorite käsitlemise hind. Need kauplused, kes võtavad vastu neile annetatud televiisoreid, sest kasutajad eeldasid, et need ei tööta pärast DTV’le üle minekut, on teatanud märkimisväärset heas seisukorras televiisorite arvu suurenemist[5].
Viited
- ↑ DTV_PLAN_Dec08-e.pdf. 2009-11-02. Campaigners highlight 'toxic TVs', Maggie Shiels, BBC News, 9-01-2009
- ↑ Old Toxic TVs Cause Problems, USA TODAY, January 27, 2009
- ↑ Campaigners highlight 'toxic TVs', Maggie Shiels, BBC News, 9 January 2009
- ↑ Poon, C.S. (2008). "Management of CRT glass from discarded computer monitors and TV sets". Waste Management 28 (9): 1499–1499. doi:10.1016/j.wasman.2008.06.001. PMID 18571917. http://ewasteguide.info/biblio/management-cr. Retrieved 2009-09-29. "number of studies have demonstrated that the neck and funnel glasses of CRT are hazardous wastes, while the panel glass exhibits little toxicity.".
- ↑ Many people throwing out perfectly good TVs over digital confusion, Daniel Vasquez, Sun-Sentinel, Florida, January 19, 2009