Eestimaa rüütelkonna hoone: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:
Eestimaa '''Rüütelkonna hoone''' on [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonnale]] kuulunud hoone [[Tallinn]]as [[Toompea]]l, aadressil [[Kiriku plats]] 1.
Eestimaa '''Rüütelkonna hoone''' on [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonnale]] kuulunud hoone [[Tallinn]]as [[Toompea]]l, aadressil [[Kiriku plats]] 1.


Eestimaa Rüütelkonna hoone valmis aastatel [[1845]]-–[[1848]] ning ehitati arhitekt [[Georg Winterhalter]]i projekti järgi. Hoone esialgne historitsistlik sisekujundus on suures osas säilinud tänaseni.
Aastail [[1920]][[1940]] asus seal [[Eesti Vabariigi Välisministeerium]].

Aastatel [[1920]]-[[–1940]] asus hoones [[Eesti Vabariigi Välisministeerium]] ja aastatel [[1948]]-[[1992]] [[Eesti Rahvusraamatukogu]].

1997. aastal kuulutati hoone kultuurimälestiseks<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8490 "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 13.05.1997 määrus nr. 21, (RTL 1997, 88, 518) Kuupäev: 13.05.1997]</ref>.

==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
*[http://www.epl.ee/artikkel/285303 Rüütelkonna hoonesse võib peaminister kolida], Eesti Päevaleht, 16. veebruar 2005


==Vaata ka==
==Vaata ka==
*[[Liivimaa rüütelkonna hoone]], [[Läti]] pealinnas [[Riia]]s
*[[Liivimaa rüütelkonna hoone]], [[Läti]] pealinnas [[Riia]]s
*[[Saaremaa rüütelkonna hoone]], [[Kuressaare]]s

[[Kategooria:Tallinna ehitised]]
[[Kategooria:Tallinna ehitised]]
[[Kategooria:Rüütelkonnad]]
[[Kategooria:Rüütelkonnad]]

Redaktsioon: 21. jaanuar 2011, kell 00:26

 See artikkel räägib hoonest Tallinnas; Kuressaares asuva hoone kohta vaata artiklit Saaremaa rüütelkonna hoone

Eestimaa Rüütelkonna hoone on Eestimaa rüütelkonnale kuulunud hoone Tallinnas Toompeal, aadressil Kiriku plats 1.

Eestimaa Rüütelkonna hoone valmis aastatel 18451848 ning ehitati arhitekt Georg Winterhalteri projekti järgi. Hoone esialgne historitsistlik sisekujundus on suures osas säilinud tänaseni.

Aastatel 1920-–1940 asus hoones Eesti Vabariigi Välisministeerium ja aastatel 1948-1992 Eesti Rahvusraamatukogu.

1997. aastal kuulutati hoone kultuurimälestiseks[1].

Viited

Välislingid

Vaata ka