Gadmeni vald: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
20. rida: | 20. rida: | ||
Vallas on kaks asulat – [[Gadmen]] ja [[Nessental]]. |
Vallas on kaks asulat – [[Gadmen]] ja [[Nessental]]. |
||
Gadmeni asula asetseb umbes 1205 m kõrgusel üle merepinna ning on sellisena kõrgeim asula [[Berni Alpid]]es. |
|||
Gadmeni [[org]] on 18 km pikkune pikiorg, mis tõuseb 1600 meetrist 2224 m kõrgusele Susteni [[mäekuru|kurule]], mis lõpeb [[Uri kanton]]is [[Wassen]]is. See tõus tuleb läbida paljude keerdudega, mistõttu see on mootorratturite lemmikkoht. |
Gadmeni [[org]] on 18 km pikkune pikiorg, mis tõuseb 1600 meetrist 2224 m kõrgusele Susteni [[mäekuru|kurule]], mis lõpeb [[Uri kanton]]is [[Wassen]]is. See tõus tuleb läbida paljude keerdudega, mistõttu see on mootorratturite lemmikkoht. |
Redaktsioon: 19. jaanuar 2011, kell 22:25
Gadmeni vald | |
---|---|
| |
saksa Gemeinde Gadmen | |
| |
| |
Pindala: 254,41 km² | |
Elanikke: 248 (31.12.2008) | |
Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?) | |
Keskus: Gadmen | |
Gadmen on vald Berni kantonis Interlaken-Oberhasli ringkonnas Gadmeni orus (Gadmertal, Gadmental) Susteni kuru (Sustenpass) lähedal.
Elanike arv oli 270 (2003) ja 240 (2009).
Vallas on kaks asulat – Gadmen ja Nessental.
Gadmeni org on 18 km pikkune pikiorg, mis tõuseb 1600 meetrist 2224 m kõrgusele Susteni kurule, mis lõpeb Uri kantonis Wassenis. See tõus tuleb läbida paljude keerdudega, mistõttu see on mootorratturite lemmikkoht.
Gadmeni orus on palju matkaradasid, mis muuhulgas mööduvad mägijärvedest ja alpi taimestikuga kohtadest. Gadmeni lähedal on Šveitsi esimene ronimisrada Tälliklettersteig ning liustik Steingletscher. On ka teisi liustikke.
Gadmeni lipul on kollasel põhjal punane põiktriip. Sellest ülalpool on kujutatud Oberhasli ringkonna vapilt ja lipult pärit kotkas, allpool alpionn.
Kirik
Gadmeni kiriku ehitas 1722 Hans Jakob Dünz, kes vastutas Berni toomkiriku ülalpidamise eest. Tornis on kaks kirikukella, mis 1959 asendati. Oreli ehitas 1956 Gümligeni firma Wälti. Kirik renoveeriti 1931 ja suvel 1996. Ta on riikliku kaitse all.
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |