Tsentrifugaaljõud: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Jaaner (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Wwbot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: ar, ml, sl muutis: en
22. rida: 22. rida:
[[Kategooria:Mehaanika]]
[[Kategooria:Mehaanika]]


[[ar:قوة الطرد المركزي]]
[[ms:Daya emparan]]
[[ms:Daya emparan]]
[[be:Цэнтрабежная сіла]]
[[be:Цэнтрабежная сіла]]
29. rida: 30. rida:
[[da:Centrifugalkraft]]
[[da:Centrifugalkraft]]
[[de:Zentrifugalkraft]]
[[de:Zentrifugalkraft]]
[[en:Centrifugal force (rotating reference frame)]]
[[en:Centrifugal force]]
[[es:Fuerza centrífuga]]
[[es:Fuerza centrífuga]]
[[fr:Force centrifuge]]
[[fr:Force centrifuge]]
37. rida: 38. rida:
[[he:כוח צנטריפוגלי]]
[[he:כוח צנטריפוגלי]]
[[hu:Centrifugális erő]]
[[hu:Centrifugális erő]]
[[ml:അപകേന്ദ്രബലം]]
[[nl:Middelpuntvliedende kracht]]
[[nl:Middelpuntvliedende kracht]]
[[ja:遠心力]]
[[ja:遠心力]]
46. rida: 48. rida:
[[simple:Centrifugal force]]
[[simple:Centrifugal force]]
[[sk:Odstredivá sila]]
[[sk:Odstredivá sila]]
[[sl:Centrifugalna sila]]
[[fi:Keskipakoisvoima]]
[[fi:Keskipakoisvoima]]
[[sv:Centrifugalkraft]]
[[sv:Centrifugalkraft]]

Redaktsioon: 25. detsember 2010, kell 15:54

Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud on üks inertsijõududest, see tähendab, et tegu on vaid intertsist tuleneva nähtusega, mitte ringliikumise põhjusega. See tekib punktmassi või keha kõverjoonelisel liikumisel ja mõjub liikumissuunaga (trajektoori puutujaga) risti ja ringliikumise keskpunktist eemale.

Tsentifugaaljõu moodul on määratud trajektoori kõverusraadiusega R, keha liikumiskiirusega v ja massiga m vastavalt valemile

Valearusaamad

Üks väga levinud arusaam on, et tsentrifugaaljõud on jõud, mis tasakaalustab kehade vahelist gravitatsioonijõudu ja hoiab nii Maad kui teisi planeete ja nende kaaslasi oma orbiitidel, samuti Maa tehiskaaslasi, jne. Tegelikult ei ole see tõsi—tsentrifugaaljõud on inerstjõud, mis tähendab, et see mõjub ainult liikuva kehaga mitteseotud taustsüsteemiga vaatlejale, kui vaatleja liiguks koos vaadeldava kehaga, see jõud kaoks. Albert Einsteini relatiivsusteooria üks põhiideid on, et loodusseadused kehtivad kõikides inertsiaalsüsteemides—see idee oli vastuolus klassikalise mehaanika ideedega, ent siiamaani pole ükski katse olnud vastuolus relatiivsusteooria postulaatidega. Tegelikkuses mõjub Maa tiirlemisel ümber päikese ainult üks jõud—gravitatsioon. Kiirendus, mis gravitatsioonist tuleneb, ei muuda mitte maa kiirust, vaid liikumissuunda (ka Newtoni järgi jätkab keha, millele ei mõju jõude, oma liikumist endises suunas ja endise kiirusega ning seetõttu peab ringjoones liikuvale kehale pidevalt mõjuma tsentripetaaljõud ehk kesktõmbejõud).[1]

Näiline jõud

Tsentrifugaaljõu kui inertsijõu näide on kurvi läbiv auto inimestega autos. Kui auto läbib kurvi, kalduvad inimesed autos kurvist väljapoole, justkui mõjuks neile mingi jõud. Tegelikkuses on tegu vaid inertsiga—inimestel autos on kalduvus liikuda endises liikumissuunas ehk otse kurvist välja.


Vaata ka

Viited

  1. Don Koks:"Does centrifugal force hold the Moon up?" http://www.xs4all.nl/~johanw/PhysFAQ/General/Centrifugal/centri.html