Liblikaefekt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P [r2.5.2] robot lisas: az:Kəpənək effekti |
Idioma-bot (arutelu | kaastöö) P r2.6.3) (robot lisas: lt:Drugelio efektas |
||
| 30. rida: | 30. rida: | ||
[[it:Effetto farfalla]] |
[[it:Effetto farfalla]] |
||
[[he:אפקט הפרפר]] |
[[he:אפקט הפרפר]] |
||
[[lt:Drugelio efektas]] |
|||
[[hu:Pillangóhatás (elmélet)]] |
[[hu:Pillangóhatás (elmélet)]] |
||
[[ml:ബട്ടർഫ്ലൈ ഇഫക്ട്]] |
[[ml:ബട്ടർഫ്ലൈ ഇഫക്ട്]] |
||
Redaktsioon: 13. detsember 2010, kell 16:10
|
See artikkel räägib teaduslikust mõistest; filmi kohta vaata artiklit |
Liblikaefektiks nimetatakse mittelineaarse dünaamilise süsteemi tundlikkust lähteandmete suhtes. Selle väljendi võttis kasutusele ameerika matemaatik ja meteoroloog Edward Lorenz.
Praktikas avaldub liblikaefekt selles, et keerukate süsteemide käitumist on raske prognoosida, sest iga piiratud mudel, mis üritab säärast süsteemi simuleerida, peab jätma arvestamata osa informatsiooni algseisundi kohta. Kui näiteks simuleeritakse ilmastikku, ei saa arvestada iga liblika tiivalöögist tekkivat õhukeerist. Kaootilises süsteemis iga taoline viga ajapikku võimendub.
See nähtus on kaoseteooria uurimisvaldkonnale iseloomulik.