Sigimik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
+iw |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[File:Ovary position.svg|pisi|Sigimiku tüübid]] |
[[File:Ovary position.svg|pisi|Sigimiku tüübid]] |
||
'''Sigimik''' on õies asuva [[emakas (botaanika)|emaka]] tähtsaim osa, kus asub üks või mitu [[seeme|seemnealget]]. Seemnealgmetes paiknevad taime [[emassugurakud]]. |
'''Sigimik''' on õies asuva [[emakas (botaanika)|emaka]] tähtsaim osa, kus asub üks või mitu [[seeme|seemnealget]]. Seemnealgmetes paiknevad taime [[emassugurakud]]. Pärast tolmlemist areneb sigimikust vili. |
||
==Sigimiku tüübid == |
|||
Eristatakse kolme tüüpi sigimikke: alumine, ülemine ja keskmine sigimik. |
|||
'''Ülemise |
'''Ülemise sigimikuga''' ehk '''hüpogüünsel õiel''' on sigimik suhteliselt eksponeeritud ja teised õieosad kinnituvad sellest allpool. Sellised õied on näiteks [[luuviljalised|luuviljalistel]] ja [[kõrrelised|kõrrelistel]]. |
||
'''Keskmise |
'''Keskmise sigimikuga''' ehk '''perigüünsel õiel''' asub sigimik umbes nõgusa õiepõhja keskel. |
||
'''Alumise |
'''Alumise sigimikuga''' ehk '''epigüünsel õiel''' on [[õiepõhi]] nõnda laienenud, et see ümbritseb õiepõhjaga kokku kasvanud sigimikku, millest ülespoole on kinnitunud teised õieosad. Sellised õied on näiteks [[õunviljalised|õunviljalistel]]. |
||
[[Kategooria:Taimemorfoloogia]] |
[[Kategooria:Taimemorfoloogia]] |
||
[[Kategooria:Biloogia]] |
|||
[[ca:Ovari (botànica)]] |
[[ca:Ovari (botànica)]] |
||
Redaktsioon: 2. detsember 2010, kell 14:15
Sigimik on õies asuva emaka tähtsaim osa, kus asub üks või mitu seemnealget. Seemnealgmetes paiknevad taime emassugurakud. Pärast tolmlemist areneb sigimikust vili.
Sigimiku tüübid
Ülemise sigimikuga ehk hüpogüünsel õiel on sigimik suhteliselt eksponeeritud ja teised õieosad kinnituvad sellest allpool. Sellised õied on näiteks luuviljalistel ja kõrrelistel.
Keskmise sigimikuga ehk perigüünsel õiel asub sigimik umbes nõgusa õiepõhja keskel.
Alumise sigimikuga ehk epigüünsel õiel on õiepõhi nõnda laienenud, et see ümbritseb õiepõhjaga kokku kasvanud sigimikku, millest ülespoole on kinnitunud teised õieosad. Sellised õied on näiteks õunviljalistel.