Leherood: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Leheroodude alusel saab lehti jagada üheroolisteks ja mitmeroolisteks. Enamik taimi omab lehtede mitmeroolisust, üheroolised lehed on näiteks [[sammaltaimed]]el. |
Leheroodude alusel saab lehti jagada üheroolisteks ja mitmeroolisteks. Enamik taimi omab lehtede mitmeroolisust, üheroolised lehed on näiteks [[sammaltaimed]]el. |
||
Klassikalisel lehel saab eristada kesk- ehk |
Klassikalisel lehel saab eristada kesk- ehk [[pearood]]u (nimetatakse ka I järgu rooks), neist jagunenud külgroodusid (ka II järgu rood) ja viimastest omakord jagunenud rood (III jne järgu rood). |
||
Lehtede kasvamisel toimub lehe roodumine enamasti korrapäraselt. Kõige ürgsemaks roodumistüübiks loetakse '''dihhotoomset roodumist''', mille puhul taimerood hargnevad kaheks ja need omakorda kaheks jne, kusjuures need hargnenud rood omavahel enam ei ühine. Säärase leheroodumise tüüpiliseks näiteks on [[hõlmikpuu]] (''Ginkgo biloba''). Enamiku teiste taimede lehtede puhul on tegemist kas [[sulgroodne|'''sulgroodumise''']] või [[sõrmroodne|'''sõrmroodumisega''']], üheiduleheliste taimedel esineb ka rööp- ehk [[kaarroodne|'''kaarroodumist''']]. Eriti korrapäraste sulg- ja sõrmroodsete lehtede roodude võrgustike korral saab eristada ka [[võrkroodne|'''võrkroodseid''']] lehti. |
Lehtede kasvamisel toimub lehe roodumine enamasti korrapäraselt. Kõige ürgsemaks roodumistüübiks loetakse '''dihhotoomset roodumist''', mille puhul taimerood hargnevad kaheks ja need omakorda kaheks jne, kusjuures need hargnenud rood omavahel enam ei ühine. Säärase leheroodumise tüüpiliseks näiteks on [[hõlmikpuu]] (''Ginkgo biloba''). Enamiku teiste taimede lehtede puhul on tegemist kas [[sulgroodne|'''sulgroodumise''']] või [[sõrmroodne|'''sõrmroodumisega''']], üheiduleheliste taimedel esineb ka rööp- ehk [[kaarroodne|'''kaarroodumist''']]. Eriti korrapäraste sulg- ja sõrmroodsete lehtede roodude võrgustike korral saab eristada ka [[võrkroodne|'''võrkroodseid''']] lehti. |
||
Redaktsioon: 1. detsember 2010, kell 01:10
Leherood ehk rood on lehelabas kulgevad juht- ja tugikoe kimbud.
Leheroodude alusel saab lehti jagada üheroolisteks ja mitmeroolisteks. Enamik taimi omab lehtede mitmeroolisust, üheroolised lehed on näiteks sammaltaimedel.
Klassikalisel lehel saab eristada kesk- ehk pearoodu (nimetatakse ka I järgu rooks), neist jagunenud külgroodusid (ka II järgu rood) ja viimastest omakord jagunenud rood (III jne järgu rood).
Lehtede kasvamisel toimub lehe roodumine enamasti korrapäraselt. Kõige ürgsemaks roodumistüübiks loetakse dihhotoomset roodumist, mille puhul taimerood hargnevad kaheks ja need omakorda kaheks jne, kusjuures need hargnenud rood omavahel enam ei ühine. Säärase leheroodumise tüüpiliseks näiteks on hõlmikpuu (Ginkgo biloba). Enamiku teiste taimede lehtede puhul on tegemist kas sulgroodumise või sõrmroodumisega, üheiduleheliste taimedel esineb ka rööp- ehk kaarroodumist. Eriti korrapäraste sulg- ja sõrmroodsete lehtede roodude võrgustike korral saab eristada ka võrkroodseid lehti.