Vastne: erinevus redaktsioonide vahel
P robot lisas: sh:Ličinka |
toim |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Nachtkerzenschwaermer Raupe.jpg|thumb|Liblikavastseid nimetatakse [[röövik]]uiks]] |
[[Pilt:Nachtkerzenschwaermer Raupe.jpg|thumb|Liblikavastseid nimetatakse [[röövik]]uiks]] |
||
'''Vastne''' ehk '''larv''' (ladina ''larva'') on [[moone (bioloogia)|moondelise]] arenguga [[loomad]]e esimene arengustaadium (vastsetaadium) pärast [[muna]]st vms |
'''Vastne''' ehk '''larv''' (ladina ''larva'') on [[moone (bioloogia)|moondelise]] arenguga [[loomad]]e esimene [[arengustaadium]] ([[vastsetaadium]]) pärast [[muna]]st vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt [[valmik]]ust. Vastseid esineb näiteks [[putukad|putukatel]], [[kahepaiksed|kahepaiksetel]], [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] jt. |
||
Vastne võib elada täiesti teistsuguses keskkonnas kui valmik. Näiteks konna vastsed elavad vees, valmikud kuival. [[Vääneljalalised|Vääneljalaliste]] |
Vastne võib elada täiesti teistsuguses keskkonnas kui valmik. Näiteks [[konn|konna]] vastsed elavad vees, valmikud kuival. Näiteks [[Vääneljalalised|Vääneljalaliste]] valmikud on liikumisvõimetud, kuid vastsed on liikumisvõimelised ja tagavad liigi parema levimise. |
||
Harilikult ei ole vastsed võimelised sigima. Mõne loomaliigi vastsed on aga omandanud suguvõime ja nad ei moondugi valmikuks. Niisugust arenguteed nimetatakse [[neoteenia]]ks ehk vastsesigimiseks. |
Harilikult ei ole vastsed võimelised sigima. Mõne loomaliigi vastsed on aga omandanud suguvõime ja nad ei moondugi valmikuks. Niisugust arenguteed nimetatakse [[neoteenia]]ks ehk vastsesigimiseks. |
Redaktsioon: 25. november 2010, kell 22:48
Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengustaadium (vastsetaadium) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust. Vastseid esineb näiteks putukatel, kahepaiksetel, ainuõõssetel jt.
Vastne võib elada täiesti teistsuguses keskkonnas kui valmik. Näiteks konna vastsed elavad vees, valmikud kuival. Näiteks Vääneljalaliste valmikud on liikumisvõimetud, kuid vastsed on liikumisvõimelised ja tagavad liigi parema levimise.
Harilikult ei ole vastsed võimelised sigima. Mõne loomaliigi vastsed on aga omandanud suguvõime ja nad ei moondugi valmikuks. Niisugust arenguteed nimetatakse neoteeniaks ehk vastsesigimiseks.
Vastsejärgud
- Pikemalt artiklis Vastsejärgud
Erinevate organismirühmade vastsejärkude morfoloogia on väga mitmekesine. Olenevalt organismirühmast saab eristada arvukalt vastsestaadiumeid, millest paljud kannavad spetsiifilisi nimetusi, näiteks liblikavastsed on röövikud, konnavastsed on kullesed, kalavastsed on maimud, paljudel vähkidel on naupliused, rõngussidel ja mõnel limustel trohhofoorid ehk pärgvastsed.