Plankton: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EmausBot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: az:Plankton
P Robot lisas: be:Планктон
67. rida: 67. rida:
[[id:Plankton]]
[[id:Plankton]]
[[ms:Plankton]]
[[ms:Plankton]]
[[be:Планктон]]
[[bg:Планктон]]
[[bg:Планктон]]
[[ca:Plàncton]]
[[ca:Plàncton]]

Redaktsioon: 28. august 2010, kell 17:01

Planktilised organismid

Plankton ehk hõljum (kreeka sõnast planktos 'ümbereksleja') on veekogudes hõljuvate väikeste organismide kogum. Planktilised on organismid, kes ei ole võimelised hoovustele ega lainetele vastupanu osutama. Teadusharu, mis uurib planktonit, nimetatakse planktoloogiaks.

Mõiste "plankton" võttis kasutusele 1887. aastal saksa zooloog Victor Hensen.

Jaotus

Planktilise faasi kestuse järgi

Meroplanktoni näide – jääkala vastne (liik Channichthyidae sugukonnast)

Planktonit saab jagada kahte rühma: holoplankton ja meroplankton. Holoplanktoni rühma kuuluvad organismid, kes on planktilised terve oma elutsükli vältel. Meroplanktoni rühma kuuluvad organismid on planktilised vaid oma elutsükli mõnes faasis (tavaliselt vastse faasis).

Suuruse järgi

Grupp Suurus (ESD) Tähtsamad esindajad
Mega(lo)plankton 2×10-1→2×100 m (20–200 cm) loomad ;näiteks meduusid
Makroplankton 2×10-2→2×10-1 m (2–20 cm) loomad ; näiteks tiibjalalised (Pteropoda)
Mesoplankton 2×10-4→2×10-2 m (0,2mm–2 cm) loomad ; näiteks aerjalalised
Mikroplankton 2×10-5→2×10-4 m (20–200 µm) suuremad eukarüootsed protistid; vastse staadiumis/väiksemad loomad
Nanoplankton 2×10-6→2×10-5 m (2–20 µm) väiksed eukarüootsed protistid;
Pikoplankton 2×10-7→2×10-6 m (0,2–2 µm) väiksed eukarüootsed protistid; bakterid
Femtoplankton < 2×10-7 m (< 0,2 µm) mereviirused

Toitumise järgi

  • Zooplanktoni moodustavad protistid või väiksemad loomad, ka suuremate loomade vastsed. Zooplankterid toituvad fütoplanktonist või teistest väiksematest zooplankteritest.

Elukeskkona järgi

Vaata ka

Välislingid