Parkad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot Modifying: de |
P pilt juurde |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Sodoma 001.jpg|thumb|right|[[Giovanni Antonio Bazzi]] õlimaal parkadest]] |
|||
'''Parkad''' olid [[vanarooma mütoloogia]]s [[saatus]]ejumalannad, keda harilikult kujutati vanade naistena: |
'''Parkad''' olid [[vanarooma mütoloogia]]s [[saatus]]ejumalannad, keda harilikult kujutati vanade naistena: |
||
* '''Nona''' ('üheksas') ketras igale sündinud inimesele elulõnga, |
* '''Nona''' ('üheksas') ketras igale sündinud inimesele elulõnga, |
||
* '''Decima''' ('kümnes') otsustas igaühe saatuse üle, |
* '''Decima''' ('kümnes') otsustas igaühe saatuse üle, |
||
* ''' |
* '''Morta''' ('surm') otsustas, mille läbi keegi sureb, ja lõikas elulõnga oma kääridega katki. |
||
Arvatavasti olid parkad algselt sünnitusjumalannad, nagu nähtub nende nimedest: Nona vastas algselt üheksandale raseduskuule, Decima kümnendale, |
Arvatavasti olid parkad algselt sünnitusjumalannad, nagu nähtub nende nimedest: Nona vastas algselt üheksandale raseduskuule, Decima kümnendale, see tähendab sünnitusele ja ajale vahetult pärast seda, ning Morta näitab uskumust, et igaühe saatus on juba sünnist saadik ette kirjutatud ning et seda ei saa muuta ([[fatalism]]). |
||
Kujutlus igaühe saatuse määramisest kuduvate jumalannade poolt oli indoeurooplaste seas üldine, näiteks [[kreeklased]] nimetasid saatusejumalannasid [[moirad]]eks, skandinaavlased [[nornid]]eks ja baltlastel oli selle jaoks jumal [[Laima]]. |
Kujutlus igaühe saatuse määramisest kuduvate jumalannade poolt oli indoeurooplaste seas üldine, näiteks [[kreeklased]] nimetasid saatusejumalannasid [[moirad]]eks, skandinaavlased [[nornid]]eks ja baltlastel oli selle jaoks jumal [[Laima]]. |
||
Redaktsioon: 1. märts 2006, kell 19:45
Parkad olid vanarooma mütoloogias saatusejumalannad, keda harilikult kujutati vanade naistena:
- Nona ('üheksas') ketras igale sündinud inimesele elulõnga,
- Decima ('kümnes') otsustas igaühe saatuse üle,
- Morta ('surm') otsustas, mille läbi keegi sureb, ja lõikas elulõnga oma kääridega katki.
Arvatavasti olid parkad algselt sünnitusjumalannad, nagu nähtub nende nimedest: Nona vastas algselt üheksandale raseduskuule, Decima kümnendale, see tähendab sünnitusele ja ajale vahetult pärast seda, ning Morta näitab uskumust, et igaühe saatus on juba sünnist saadik ette kirjutatud ning et seda ei saa muuta (fatalism).
Kujutlus igaühe saatuse määramisest kuduvate jumalannade poolt oli indoeurooplaste seas üldine, näiteks kreeklased nimetasid saatusejumalannasid moiradeks, skandinaavlased nornideks ja baltlastel oli selle jaoks jumal Laima.
Sünnitusjumalannadeks olid roomlastel Lucina ja kreeklastelt laenatud Ilithyia.