Peridotiit: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 9. august 2010, kell 23:20

Peridotiit on ultraaluseline süvakivim.

Peridotiidi peamised koostisosad on oliviin ning pürokseen. Kui eeldada, et peridotiit koosneb vaid pürokseenist ja oliviinist, peab viimase sisaldus olema vähemalt 40% kivimi koostisest. Väiksema oliviini sisaldusega ultramafiidiline süvakivim on pürokseniit. Ülejäänud koostismineraalidest on tavalisemad vilgud, granaadid, spinell, amfiboolid jne.

Termin "peridotiit" hõlmab mitmeid kitsamalt defineeritud kivimeid. Näiteks verliit, hartsburgiit, duniit ning lertsoliit kuuluvad peridotiitide hulka.

Värvuselt on peridotiit must või rohekas. Peridotiidi värviindeks on üle 90.

Peridotiidid on tüüpilised vahevöö kivimid, seetõttu leidub neid maapinnal suhteliselt harva. Maapinnal võivad nad esineda ksenoliitidena basaltses laavas.

Hüdrotermaalsete lahuste mõjul muutub peridotiit serpentiniidiks.

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 Termin "peridotiit" hõlmab mitmeid kitsamalt defineeritud [[kivim]]eid. Näiteks [[verliit]], [[hartsburgiit]], [[duniit]] ning [[lertsoliit]] kuuluvad peridotiitide hulka.
-[[Värvus]]elt on peridotiit must või rohekas. [[Värviindeks (petroloogia)|Värviindeks]] üle 90.
+[[Värvus]]elt on peridotiit must või rohekas. Peridotiidi [[Värviindeks (petroloogia)|värviindeks]] on üle 90.
 Peridotiidid on tüüpilised [[vahevöö]] kivimid, seetõttu leidub neid maapinnal suhteliselt harva. Maapinnal võivad nad esineda [[ksenoliit]]idena [[basalt]]ses [[laava]]s.