Kaldeera: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
YurikBot (arutelu | kaastöö)
P robot Adding: is
Siim (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Image:Aniakchak-caldera alaska.jpg|thumb|[[Aniakchaki kaldeera]] [[Alaska]]l, läbimõõt umbes 10 km.]]
[[Image:Aniakchak-caldera alaska.jpg|thumb|[[Aniakchaki kaldeera]] [[Alaska]]l, läbimõõt umbes 10 km.]]


'''Kaldeera''' on [[vulkaan]]i tipu ([[vulkaanikoonus|koonuse]]) kokkuvarisemisel või õhkulendamisel tekkinud hiiglaslik [[negatiivne pinnavorm|negatiivne pinnavorm]].
'''Kaldeera''' on [[vulkaan]]i või selle tipu kokkuvarisemisel või õhkulendamisel tekkinud [[negatiivne pinnavorm|negatiivne pinnavorm]].


Kaldeera põhi on enamasti tasane, sinna võib tekkida [[järv]], näiteks [[Crater Lake]] [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]], mis moodustus kunagise [[vulkaan]]i [[Mazama]] tipu sissevarisemisel. Kui vulkaan on endiselt [[Aktiivne vulkaan|aktiivne]], tekib kaldeera põhja uus [[kraater]], nagu näiteks [[Aso]] vulkaanil [[Jaapan]]is.
Kaldeera põhi on enamasti tasane, sinna võib tekkida [[järv]], näiteks [[Crater Lake]] [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]], mis moodustus kunagise [[vulkaan]]i [[Mazama]] tipu sissevarisemisel. Kui vulkaan on endiselt [[Aktiivne vulkaan|aktiivne]], tekib kaldeera põhja uus [[kraater]], nagu näiteks [[Aso]] vulkaanil [[Jaapan]]is.


Kaldeera tekib enamasti pärast plahvatuslikke ja võimsaid [[Vulkaanipurse|vulkaanipurskeid]], mis tühjendasid osaliselt [[Magmakamber|magmakambri]], mistõttu selle kohal asuv toetuseta jäänud vulkaan kukub kokku. Kaldeerad võivad tekkida ka ülerõhu korral, kui paisuv [[gaas]] vulkaani tipu purustab.
Kaldeera tekkepõhjuseks võib olla [[magmakamber|magmakambri]] kokkukukkumine kas [[ülerõhk|üle-]] või [[alarõhk|alarõhu]] korral. Ülerõhk tekib siis, kui [[magma]]s lahustunud [[gaas]]id ülespoole liikuvast magmast eralduma hakkavad: väiksema [[rõhk|rõhu]] all lahustub [[vedelik]]es vähem gaase (sama efekt ilmneb, kui gaseeritud joogi pudelilt kork eemaldada). Et gaasi ruumala on palju suurem kui vedelikel, tekib tohutu ülerõhk, mis võib kraatri purustada ja tekitadagi kaldeera. Sellisesse kaldeerasse hakkab moodustuma uus kraater. Teisel juhul, kui kaldeera tekib alarõhu tõttu, võib tegemist olla [[kustunud vulkaan]]iga, mille tühjenenud magmakamber ei toesta enam ülal asuvat kraatrit, mistõttu kraater variseb sisse. Samuti võib kaldeera tekkida pärast plahvatuslikku ja võimsat purset, mis tühjendas osaliselt magmakambri.


==Vaata ka==
==Vaata ka==
*[[Vulkaanide loend]]
*[[Vulkaan]]
*[[Vulkaan]]

{{täienda}}


[[Kategooria:Geomorfoloogia]]
[[Kategooria:Geomorfoloogia]]

Redaktsioon: 23. veebruar 2006, kell 19:01

Aniakchaki kaldeera Alaskal, läbimõõt umbes 10 km.

Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel või õhkulendamisel tekkinud negatiivne pinnavorm.

Kaldeera põhi on enamasti tasane, sinna võib tekkida järv, näiteks Crater Lake USA-s, mis moodustus kunagise vulkaani Mazama tipu sissevarisemisel. Kui vulkaan on endiselt aktiivne, tekib kaldeera põhja uus kraater, nagu näiteks Aso vulkaanil Jaapanis.

Kaldeera tekib enamasti pärast plahvatuslikke ja võimsaid vulkaanipurskeid, mis tühjendasid osaliselt magmakambri, mistõttu selle kohal asuv toetuseta jäänud vulkaan kukub kokku. Kaldeerad võivad tekkida ka ülerõhu korral, kui paisuv gaas vulkaani tipu purustab.

Vaata ka