Charles-Michel de l'Épée: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P robot lisas: ru:Де л'Эпе, Шарль-Мишель |
||
| 20. rida: | 20. rida: | ||
[[Kategooria:Sündinud 1712]] |
[[Kategooria:Sündinud 1712]] |
||
[[Kategooria:Surnud 1789]] |
[[Kategooria:Surnud 1789]] |
||
[[de:Charles-Michel de l’Epée]] |
[[de:Charles-Michel de l’Epée]] |
||
| 28. rida: | 27. rida: | ||
[[ja:シャルル・ミシェル・ド・レペー]] |
[[ja:シャルル・ミシェル・ド・レペー]] |
||
[[pt:Charles-Michel de l'Épée]] |
[[pt:Charles-Michel de l'Épée]] |
||
[[ru:Де л'Эпе, Шарль-Мишель]] |
|||
Redaktsioon: 27. juuni 2010, kell 16:25
Abbé Charles-Michel de l'Épée (25. november 1712 Versailles – 23. detsember 1789 Pariis) oli Prantsusmaa pedagoog, surdopedagoogika rajaja.
Ta õppis teoloogiat, kuid et ta ei nõustunud jansenismi hukka mõistma, keeldus Pariisi peapiiskop teda ametisse pühitsemast. Seetõttu asus ta Pariisis tööle advokaadina ning kaitses tihti vaesemate inimeste õigusi. Aastal 1760 puutus ka kokku kahe kurdi õega, kes omavahel žeste kasutades suhtlesid. Aja jooksul tekkis tal tänu õdedele suhteid ka teiste kurtidega, ning ilmselt just see viis Charles-Michel de l'Épée kurtide õpetamiseni.
Ta oli üks viipekeele õpetamise metoodika välja töötamise algatajaid. Aastal 1771 asutas ta kurtidele lastele kooli Institutsioon Nationale de Paris Sourds-Muet. See oli esimene kool maailmas, kus hakati õpetama kurte lapsi. Kurtide õpetamine toimus viipekeeles (nii nagu Pariisi kurdid seda tollal rääkisid). Pedagoogikas lähtus ta paljus Jean-Jacques Rousseau ja Descartesi ideedest.
Tema haud asub Saint-Rochi kirikus Pariisis.
Teosed
- Institution des sourds-muets par la voie des signes méthodiques, 1776
- La véritable manière d’instruire les sourds et muets, confirmée par une longue expérience, 1784
Ta alustas ka viipemärkide leksikoni koostamist, kuid selle töö viis lõpuni tema järgija Roch-Ambroise Cucurron Sicard.