Toitained: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: ar:عنصر أكبر |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel| räägib üldmõistest; mõnikord nimetatakse ka [[mineraaltoitained|mineraaltoitaineid]] lihtsalt toitaineteks}} |
{{See artikkel| räägib üldmõistest; mõnikord nimetatakse ka [[mineraaltoitained|mineraaltoitaineid]] lihtsalt toitaineteks}} |
||
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}} |
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}} |
||
'''Toitained''' on [[keemilised ained]], mida [[organism]]id vajavad [[ainevahetus |
'''Toitained''' on [[keemilised ained]], mida [[organism]]id vajavad [[ainevahetus]]es või kasutavad energiaallikana. Organismid omastavad toitained ümbritsevast keskkonnast. |
||
Sõltuvalt keemilisest koostisest saab toitained jagada [[orgaanilised toitained|orgaanilisteks]] ja anorgaanilisteks ([[mineraaltoiteained]]). Orgaanilised on näiteks [[valgud]], [[süsivesikud]], [[vitamiinid]], anorgaanilised aga näiteks [[vesi]], [[ammoniaak]]. |
Sõltuvalt keemilisest koostisest saab toitained jagada [[orgaanilised toitained|orgaanilisteks]] ja anorgaanilisteks ([[mineraaltoiteained]]). Orgaanilised on näiteks [[valgud]], [[süsivesikud]], [[vitamiinid]], anorgaanilised aga näiteks [[vesi]], [[ammoniaak]]. |
Redaktsioon: 24. märts 2010, kell 09:00
See artikkel räägib üldmõistest; mõnikord nimetatakse ka mineraaltoitaineid lihtsalt toitaineteks |
See artikkel vajab toimetamist. (September 2008) |
Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana. Organismid omastavad toitained ümbritsevast keskkonnast.
Sõltuvalt keemilisest koostisest saab toitained jagada orgaanilisteks ja anorgaanilisteks (mineraaltoiteained). Orgaanilised on näiteks valgud, süsivesikud, vitamiinid, anorgaanilised aga näiteks vesi, ammoniaak.
Tinglikult saab toitained jagada ka makro- ja mikrotoitaineteks; esimesel puhul vajab organism neid suhteliselt suuremates kogustes võrreldes teiste – mikrotoitainetega.