Dielektrik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: lv:Dielektriķis |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2008}} |
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2008}} |
||
'''Dielektrik''' on väga väikese [[elektrijuhtivus]]ega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii [[tahke]]d [[vedelik|vedelad]] |
'''Dielektrik''' on väga väikese [[elektrijuhtivus]]ega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii [[tahke]]d, [[vedelik|vedelad]] kui [[gaas]]ilised. [[Elektriväli]] tekitab dielektrikus [[dielektrilise polarisatsioon]]i. |
||
Dielektrikute tähtasimateks omadusteks on [[dielektriline vastuvõtlikkus]], [[dielektriline läbitavus|läbitavus]] ja [[dielektriline läbilöögitugevus|läbilöögitugevus]]. |
Dielektrikute tähtasimateks omadusteks on [[dielektriline vastuvõtlikkus]], [[dielektriline läbitavus|läbitavus]] ja [[dielektriline läbilöögitugevus|läbilöögitugevus]]. |
||
Redaktsioon: 8. veebruar 2010, kell 22:40
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2008) |
Dielektrik on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Elektriväli tekitab dielektrikus dielektrilise polarisatsiooni.
Dielektrikute tähtasimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus.
Näiteks kasutatakse dielektrikuna kummit, klaasi ja õhku.