Välispoliitika: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
YurikBot (arutelu | kaastöö)
P robot Adding: bg, da
uus tekst algusse
1. rida: 1. rida:
{{toimeta}}
{{toimeta}}


'''Välispoliitika''' on kogum poliitilisi eesmärke, mis määravad [[riik|riigi]] suhtlemise teiste maailma riikidega, samuti riigi ülejäänud väljaspoole, teiste riikide suhtes suunatud otsused ja tegevus. Välispoliitika kujundatakse kõige üldisemas mõttes [[riiklik huvi|riiklike huvide]], julgeoleku, ideoloogiliste eesmärkide ja majandushuvide kaitseks. Välispoliitika eesmärke võidakse saavutada rahumeelse koostöö või agressiooni, sõja ja ekspluateeriise kaudu. [[20. sajand]]i ajal suurenes välispoliitika tähtsus oluliselt, kuna kõikidel riikidel on võimalus omavahel mingil [[diplomaatia|diplomaatilisel]] viisil suhelda.
'''Välispoliitika''' – ühe riigi väljapoole, teiste riikide suhtes suunatud otsused ja tegevus<br>

'''Rahvusvahelised suhted''' – kahe või enama riigi vahelised suhted
Välispoliitika kujundavad tavaliselt valitsuse juht ([[peaminister]]) ja [[välisminister]].

Välispoliitikat tuleb eristada [[rahvusvahelised suhted|rahvusvahelistest suhetest]].


'''RIIKIDE EESMÄRGID RAHVUSVAHELISES POLIITIKAS'''
'''RIIKIDE EESMÄRGID RAHVUSVAHELISES POLIITIKAS'''

Redaktsioon: 22. detsember 2005, kell 15:11

Välispoliitika on kogum poliitilisi eesmärke, mis määravad riigi suhtlemise teiste maailma riikidega, samuti riigi ülejäänud väljaspoole, teiste riikide suhtes suunatud otsused ja tegevus. Välispoliitika kujundatakse kõige üldisemas mõttes riiklike huvide, julgeoleku, ideoloogiliste eesmärkide ja majandushuvide kaitseks. Välispoliitika eesmärke võidakse saavutada rahumeelse koostöö või agressiooni, sõja ja ekspluateeriise kaudu. 20. sajandi ajal suurenes välispoliitika tähtsus oluliselt, kuna kõikidel riikidel on võimalus omavahel mingil diplomaatilisel viisil suhelda.

Välispoliitika kujundavad tavaliselt valitsuse juht (peaminister) ja välisminister.

Välispoliitikat tuleb eristada rahvusvahelistest suhetest.

RIIKIDE EESMÄRGID RAHVUSVAHELISES POLIITIKAS

  1. Julgeolek
    1. Püsimine
    2. Autonoomia
    3. Mõju
    4. Prestiiž
    5. Domineerimine
  2. Stabiilsus
    1. Korra säilitamine
    2. Poliitiline areng
  3. Jõukus
    1. Majanduslik areng
    2. Heaolu jaotamine


RIIKIDEVAHELINE KOOPERATSIOON

Rahvusvahelised organisatsioonid

RIIKIDEVAHELINE VÕISTLUS

Domineerimine ja sõltuvus

Kolonialism/imperialism

Võistlus külma sõja järgses maailmas

RIIKIDEVAHELINE VÄGIVALD

  • Jõu ähvardus
  • Jõu demonstreerimine
  • Jõu kasutamine
  • Sõda