Batu-khaan: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
P robot muutis: es:Batu Kan
Tooru (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Batu-khaan''' (umbes [[1205]] – [[1255]]) oli [[mongolid|mongoli]] valitseja ja [[Kuldhord]]i rajaja. Ta oli [[Tšingis-khaan]]i pojapoeg.
'''Batu-khaan''' (umbes [[1205]] – [[1255]]) oli [[mongolid|mongoli]] valitseja ja [[Kuldhord]]i rajaja. Ta oli [[Tšingis-khaan]]i pojapoeg.


[[1235]]. aastal tungis ta 130 000 mehelise sõjaväega üle [[Volga]] jõe ja hävitas järgmisel aastal Volga [[bulgarid|bulgarite]] riigi. [[1237]]. aastal tungisid nad Venemaale ja hävitasid [[Rjazan]]i linna. Samal aastal põletati maha ka [[Moskva]] ja [[Kolomna]]. Veebruaris [[1238]] piirati sisse [[Vladimir]]i linn, mis kolme päeva pärast vallutati ja maha põletati. Seejärel jagas Batu oma väe osadeks, mis hävitasid veel 14 vene linna, sealhulgas [[Tver]]i ja [[Rostov]]i. 1238. aastal käis ta [[Krimm]]is ja [[Mordva]]s rüüsteretkel. [[1239]]. aastal vallutati [[Kiiev]].
[[1235]]. aastal asus arvatavasti 30 000 - 40 000 meheline mongolite sõjavägi Karakorumist teele, liikudes tärkava rohu järel läbi praeguse Kasahhi üle [[Volga]] jõe ja hävitas järgmisel aastal Volga [[bulgarid|bulgarite]] riigi. Bulgarid olid mongolite väge peale Volga ületamist 1223a (peale võidukat Kalka lahingut) rünnanud ning võitnud. [[1237]]. aastal alusasid mongolid rüüsteretke Venemaale ja vallutasid esmalt [[Rjazan]]i linna. Samal aastal põletati maha ka [[Moskva]] ja [[Kolomna]]. Veebruaris [[1238]] piirati sisse [[Vladimir]]i linn, mis kolme päeva pärast vallutati ja maha põletati. Seejärel jagas Batu oma väe osadeks, mis hävitasid veel 14 vene linna, sealhulgas [[Tver]]i ja [[Rostov]]i. 1238. aastal käis ta [[Krimm]]is ja [[Mordva]]s rüüsteretkel, et kindlustada tagala enne retke polovetside peale, kes said varjupaika Ungaris. [[1239]]. aastal vallutati [[Kiiev]].
Mongolite rüüsteretkest jäid puutumata need vene vürstiriigid, kes ei osalenud Kalka laingus polovetside ja merkiidide liitlastena, v.a. need vürstiriigid, millest pidi läbi minema. Paljud vene linnad maksid mongolitele ja pääsesid vallutamisest.


Edasi tungisid Batu-khaani väed kolmes osas Euroopasse. Üks osa vallutas [[Poola]] purustades [[Sileesia]] hertsogi ja [[Saksa ordu]] ühendväed. Teine osa ületas [[Karpaadid]] ja kolmas osa liikus [[Doonau]] kallast mööda [[Ungari]]sse, kus purustas [[1241]]. aasta aprillis [[Muhi lahing]]us [[Béla IV]] väed. [[1242]]. aasta alguses tungisid Batu-khaani väed [[Austria]]sse ja [[Dalmaatsia]]sse.
Edasi tungisid Batu-khaani väed kolmes osas Euroopasse. Üks osa vallutas [[Poola]] purustades [[Sileesia]] hertsogi ja [[Saksa ordu]] ühendväed. Teine osa ületas [[Karpaadid]] ja kolmas osa liikus [[Doonau]] kallast mööda [[Ungari]]sse, kus purustas [[1241]]. aasta aprillis [[Muhi lahing]]us [[Béla IV]] väed. [[1242]]. aasta alguses tungisid Batu-khaani väed [[Austria]]sse ja [[Dalmaatsia]]sse. Mongolite väes võtsid osa ka värvatud
liitlasväed Venest ning alistatud stepirahvastest.
1242. aasta alguseks olid Batu-khaan ja väepealik [[Subutei]] retke eesmärgi täitnud- polovetsid (võtsid enda hulka mongolite verivaenlased merkiidid) olid purustatud ning kadusid edaspidi ajaloost. Samas jõudis Batu-khaanini teade suurkhaan [[Ugedei]] surmast, ning mongolid otsustasid kiiresti lahkuda.


Batu-khaani konflikt järgmise suurkhaani [[Güyük-khaan]]iga sundis teda otsima liitlast Venemaalt. Selleks sai Aleksander Nevski, kes mongolite abiga sai ellu viia oma poliitilisi ambitsioone Venemaa osas.Peale mongolite 1237-38 a rüüsteretke tungisid mongolid järgmisel korral Põhja-Venemaale alles Aleksander Nevski kutsel tema poliitiliste vastaste kõrvaldamiseks. Sõlmitud lepingu järgi hakati Kuldhordile maksma aitamise eest maksu, mis hiljem muutus juba Kuldordi poolt nõudeks.
1242. aasta alguses, kui Batu-khaan ja ta väepealik [[Subutei]] pidasid plaane [[Saksamaa]] ja [[Itaalia]] vallutamiseks, jõudis Batu-khaanini teade suurkhaan [[Ugedei]] surmast, ning ta otsustas lahkuda Euroopast.


[[1242]]. aastal rajas ta Volga alamjooksule oma pealinna [[Sarai]]. Pärast Batu-khaani surma sai Kuldhordi valitsejaks tema poeg [[Sartak]], kes jätkas Batu poliitikat olles Aleksander Nevski liitlane.
Batu-khaani ei valitud suurkhaaniks ja konflikt järgmise suurkhaani [[Güyük-khaan]]iga takistas teda euroopavallutusplaane lõpuni viimast.

[[1242]]. aastal rajas ta Volga alamjooksule oma pealinna [[Sarai]]. Pärast Batu-khaani surma sai Kuldhordi valitsejaks tema poeg [[Sartak]].


[[Kategooria:Monarhid]]
[[Kategooria:Monarhid]]

Redaktsioon: 24. november 2009, kell 04:24

Batu-khaan (umbes 12051255) oli mongoli valitseja ja Kuldhordi rajaja. Ta oli Tšingis-khaani pojapoeg.

1235. aastal asus arvatavasti 30 000 - 40 000 meheline mongolite sõjavägi Karakorumist teele, liikudes tärkava rohu järel läbi praeguse Kasahhi üle Volga jõe ja hävitas järgmisel aastal Volga bulgarite riigi. Bulgarid olid mongolite väge peale Volga ületamist 1223a (peale võidukat Kalka lahingut) rünnanud ning võitnud. 1237. aastal alusasid mongolid rüüsteretke Venemaale ja vallutasid esmalt Rjazani linna. Samal aastal põletati maha ka Moskva ja Kolomna. Veebruaris 1238 piirati sisse Vladimiri linn, mis kolme päeva pärast vallutati ja maha põletati. Seejärel jagas Batu oma väe osadeks, mis hävitasid veel 14 vene linna, sealhulgas Tveri ja Rostovi. 1238. aastal käis ta Krimmis ja Mordvas rüüsteretkel, et kindlustada tagala enne retke polovetside peale, kes said varjupaika Ungaris. 1239. aastal vallutati Kiiev. Mongolite rüüsteretkest jäid puutumata need vene vürstiriigid, kes ei osalenud Kalka laingus polovetside ja merkiidide liitlastena, v.a. need vürstiriigid, millest pidi läbi minema. Paljud vene linnad maksid mongolitele ja pääsesid vallutamisest.

Edasi tungisid Batu-khaani väed kolmes osas Euroopasse. Üks osa vallutas Poola purustades Sileesia hertsogi ja Saksa ordu ühendväed. Teine osa ületas Karpaadid ja kolmas osa liikus Doonau kallast mööda Ungarisse, kus purustas 1241. aasta aprillis Muhi lahingus Béla IV väed. 1242. aasta alguses tungisid Batu-khaani väed Austriasse ja Dalmaatsiasse. Mongolite väes võtsid osa ka värvatud liitlasväed Venest ning alistatud stepirahvastest. 1242. aasta alguseks olid Batu-khaan ja väepealik Subutei retke eesmärgi täitnud- polovetsid (võtsid enda hulka mongolite verivaenlased merkiidid) olid purustatud ning kadusid edaspidi ajaloost. Samas jõudis Batu-khaanini teade suurkhaan Ugedei surmast, ning mongolid otsustasid kiiresti lahkuda.

Batu-khaani konflikt järgmise suurkhaani Güyük-khaaniga sundis teda otsima liitlast Venemaalt. Selleks sai Aleksander Nevski, kes mongolite abiga sai ellu viia oma poliitilisi ambitsioone Venemaa osas.Peale mongolite 1237-38 a rüüsteretke tungisid mongolid järgmisel korral Põhja-Venemaale alles Aleksander Nevski kutsel tema poliitiliste vastaste kõrvaldamiseks. Sõlmitud lepingu järgi hakati Kuldhordile maksma aitamise eest maksu, mis hiljem muutus juba Kuldordi poolt nõudeks.

1242. aastal rajas ta Volga alamjooksule oma pealinna Sarai. Pärast Batu-khaani surma sai Kuldhordi valitsejaks tema poeg Sartak, kes jätkas Batu poliitikat olles Aleksander Nevski liitlane.