Väliselektronkiht: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
6. rida: | 6. rida: | ||
Täitunud väliselektronkihi [[elektronkonfiguratsioon]] on s<sup>2</sup>p<sup>6</sup>. Seda konfiguratsiooni nimetatakse [[oktett (keemia)|oktetiks]]. |
Täitunud väliselektronkihi [[elektronkonfiguratsioon]] on s<sup>2</sup>p<sup>6</sup>. Seda konfiguratsiooni nimetatakse [[oktett (keemia)|oktetiks]]. |
||
Täitunud väliselektronkihiga [[keemiline |
Täitunud väliselektronkihiga [[keemiline element|keemilised elemendid]] on üldjuhul [[keemiline inertsus|keemiliselt inertsed]]. |
||
== Väliselektronkiht ja keemilised omadused == |
== Väliselektronkiht ja keemilised omadused == |
Redaktsioon: 20. august 2009, kell 22:12
Väliselektronkiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht. See mahutab kuni 8 elektroni.
Täitunud väliselektronkiht
- Pikemalt artiklis oktett (keemia)
Täitunud väliselektronkihi elektronkonfiguratsioon on s2p6. Seda konfiguratsiooni nimetatakse oktetiks.
Täitunud väliselektronkihiga keemilised elemendid on üldjuhul keemiliselt inertsed.
Väliselektronkiht ja keemilised omadused
Väliselektronkihi elekronkonfiguratsioon määrab enamasti ära elemendi keemilised omadused, kuid mõnel juhul on asi teisiti. Näiteks siirdemetallides on osaliselt täitunud nd-orbitaalid, mille energia on võrreldav väliselektronkihil asuvate (n+1)s-elektronide energiaga. Viimase asjaolu tõttu võivad keemiliste sidemete moodustamisel osaleda ka nd-orbitaalil asuvad elektronid.[viide?] Seega ei asu valentselektronid alati valentselektronkihil.