Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum

Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum on Eesti riiklik sõjamuuseum, mis asutati Eesti Vabadussõja ajal 19. jaanuaril 1919. aastal. Muuseum tegutses rahuaastatel kuni 1940. aastani, mil see likvideeriti punavõimu poolt.

Ajalugu

Muuseum loodi ametlikult Johan Laidoneri päevakäsuga nr. 5. Mõte asutada muuseum Vabadussõjast tuli Jaan Sootsil, kui ta ajakirjanduses tahtis koguda selle tarbeks erinevaid asju nagu näiteks sõdurite kirju, esemeid ja fotosid.

Muuseumi korraldajaks sai 6. Jalaväe polgu reamees Taavet Poska, kes oli ka fotograaf. Esimene väiksem näitus avati 24. veebruaril, 1922. aastal, mis tähistas nelja aasta möödumist Vabariigi sünnist. Suurem väljapanek nõudis veel aega. Sõjaväe juhtkond suhtus muuseumisse vägagi tõsiselt, kuna keelati väeosades Vabadussõja aegseid erinevaid asju hävitada ennem kui need on üle vaadatud. Üle vaadatu asjadele lisati lipik "Sõjamuuseumi omand". Sellega sai muuseum endale vanu kahureid, suurtüki platvormi ning soomusauto "Vanapagan". Eraldi tellimustena hakkasid paljud kunstnikud tegema erinevaid töid Vabdussõja lahingutest. Nendeks olid enamasti Maximillian Maksolly, Jüri Riis, Voldemar Kangro-Pool ja Peet Aren. Peale selle ostis muuseum Vabadussõja fotosid ka vendade Parikaste ja Võru fotograafi Niiluse käest.

1940. aastaks oli muuseumis peaaegu 10 000 erinevat eksponaati, mis sisaldasid relvi, mannekeene Vabadussõja vormidega, Punaarmeelt trofeedena saadud väeosalipud, samuti sõjakaardid ja ülemjuhataja sõjakabineti sisustus. Eraldi olid ekspositsioonid pühendatu Vabadussõja kangelastele Anton Irvele ja Julius Kuperjanovile. Seal olid nende aumärgid. Peale kindralmajori Ernst Põdderi surma lisandusid sinna ka tema esemed. 1930. aastaks muudeti nimi ümber Sõjamuuseumiks.

Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Venemaa poolt tuli muuseumil oma assukohast minema kolida. Eksponaadid pakiti kokku ja toimetati Koplisse. Varsti toodi nad tagasi Vanalinna ja paigutati Kiek in de Kök torni. Sõja ajal, 24. juunil 1941, anti endise Sõjamuuseumi relvadest Punaarmeele 12 kuulipildujat, 50 vintpüssi, 35 püstolit, 26 saablit ja laskemoona, veel ka soomusauto "Vanapagan". 1950. aastate alguses alustati aga juba dokumenteeritud hävitustööga. 18. aprillil 1950 koostatud akti järgi hävitati 398 maali ja graafilist lehte ning 168 skulptuuri sh J. Kuperjanovi ja A. Irve surimaskid. Veel mitmed geograafilised kaardid. Peale hävitustöö anti vanu Kaitseväe vorme üle erinevatele asutustele nagu nagu Teaduste Akadeemia raamatukogule ja Kunstimuuseumile. 235 ühikut Eesti kaitseväe ja politsei vormiriietust anti üle Draamateatrile.

Lingid

• Muuseumi ametlik koduleht