Liblikaefekt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: da:Sommerfugleeffekten |
P robot lisas: ml:ബട്ടര്ഫ്ലൈ ഇഫക്ട് |
||
31. rida: | 31. rida: | ||
[[he:אפקט הפרפר]] |
[[he:אפקט הפרפר]] |
||
[[hu:Pillangóhatás (elmélet)]] |
[[hu:Pillangóhatás (elmélet)]] |
||
[[ml:ബട്ടര്ഫ്ലൈ ഇഫക്ട്]] |
|||
[[nl:Vlindereffect]] |
[[nl:Vlindereffect]] |
||
[[ja:バタフライ効果]] |
[[ja:バタフライ効果]] |
Redaktsioon: 7. juuni 2009, kell 17:46
See artikkel räägib teaduslikust mõistest; filmi kohta vaata artiklit |
Liblikaefektiks nimetatakse mittelineaarse dünaamilise süsteemi tundlikkust lähteandmete suhtes. Selle väljendi võttis kasutusele ameerika matemaatik ja meteoroloog Edward Lorenz.
Praktikas avaldub liblikaefekt selles, et keerukate süsteemide käitumist on raske prognoosida, sest iga piiratud mudel, mis üritab säärast süsteemi simuleerida, peab jätma arvestamata osa informatsiooni algseisundi kohta. Kui näiteks simuleeritakse ilmastikku, ei saa arvestada iga liblika tiivalöögist tekkivat õhukeerist. Kaootilises süsteemis iga taoline viga ajapikku võimendub.
See nähtus on kaoseteooria uurimisvaldkonnale iseloomulik.