Suurtükk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 7. juuni 2009, kell 17:45

Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne relv kaliibriga 20 mm ja enam.

Tänapäeva suurtükid jagunevad kahuriteks ja haubitsateks. Varasem mitme tunnuse järgi selge jagunemine on tänapäeval kaotanud oma tähenduse, kuna mõlemal liigi omadused on teineteisele lähenenud.

Varasemal ajal on üks suurtükiliik olnud mortiir. Nõukogude ja vene suurtükiväe ajaloos on eristatud ka kahur-haubitsat, kuna Nõukogude 152-mm suurtükil ML-20 (1937. aasta mudel) oli mõlema liigi omadusi.

Kaliibri järgi jagunevad suurtükid harilikult:

kerged - 20...125 mm
keskmised - 127...155 mm
rasked - 175... mm

Sõltuvalt laadimissüsteemist jagunevad suurtükid manuaalseteks, poolautomaatseteks ja automaatseteks.

Mobiilsuse järgi eristatakse (haakes) veetavaid välisuurtükke, liikursuurtükke ja statsionaarseid ehk kindlusesuurtükke.

Vastavalt laengukambri tahapoole (reaktiivplahvatusele) avatud ehitusele eristatakse tagasilöögiga ja tagasilöögita suurtükke (recoilless cannon).

Mürskude kasutuselevõtuni tulistati suurtükkidest suurtükikuulidega.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Suurtükk''' on [[mürsk]]udega tulistav vint- või sileraudne [[relv]] kaliibriga 20 mm ja enam. Tänapäeva suurtükid jagunevad [[kahur]]iteks ja [[haubits]]ateks. Varasemal ajal on ühe suurtükitüübina olnud kasutusel [[mortiir]].
+'''Suurtükk''' on [[mürsk]]udega tulistav vint- või sileraudne [[relv]] kaliibriga 20 mm ja enam.
+Tänapäeva suurtükid jagunevad [[kahur]]iteks ja [[haubits]]ateks. Varasem mitme tunnuse järgi selge jagunemine on tänapäeval kaotanud oma tähenduse, kuna mõlemal liigi omadused on teineteisele lähenenud.
+Varasemal ajal on üks suurtükiliik olnud [[mortiir]]. Nõukogude ja vene suurtükiväe ajaloos on eristatud ka [[kahur-haubits]]at, kuna Nõukogude 152-mm suurtükil [[ML-20]] (1937. aasta mudel) oli mõlema liigi omadusi.
 Kaliibri järgi jagunevad suurtükid harilikult:
-# kergeteks - 20...125 mm
+# kerged - 20...125 mm
-# keskmisteks - 127...155 mm
+# keskmised - 127...155 mm
-# rasketeks - 175... mm
+# rasked - 175... mm
+Sõltuvalt laadimissüsteemist jagunevad suurtükid manuaalseteks, poolautomaatseteks ja automaatseteks.
+Mobiilsuse järgi eristatakse (haakes) veetavaid välisuurtükke, [[liikursuurtükk]]e ja statsionaarseid ehk kindlusesuurtükke.
-Sõltuvalt laadimissüsteemist jagunevad suurtükid manuaalseteks, poolautomaatseteks ja automaatseteks. Mobiilsuse järgi eristatakse (haakes) veetavaid välisuurtükke, [[liikursuurtükk]]e ja statsionaarseid ehk kindlusesuurtükke. Vastavalt laengukambri tahapoole (reaktiivplahvatusele) avatud ehitusele eristatakse [[tagasilöögita suurtükk]]e ''(recoilless gun, recoilless rifle)''.
+Vastavalt laengukambri tahapoole (reaktiivplahvatusele) avatud ehitusele eristatakse tagasilöögiga ja [[tagasilöögita suurtükk]]e ''(recoilless cannon)''.
 Mürskude kasutuselevõtuni tulistati suurtükkidest suurtükikuulidega.