Grammatilised seosed: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 9. mai 2009, kell 19:38

Lause moodustajad on omavahel grammatiliselt seotud. Grammatilised seosed on moodustajate vahelised tingitusseosed. Grammatilisteks nimetatakse neid seepärast, et neid vormistavad grammatilised vahendid:

a) abisõnad: sidesõnad ja kaassõnad;
b) muutetunnused: käändsõnade käänamine (arvu- ja käändetunnuste muutumine), tegusõnade pööramine (arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused).

Grammatilised seosed on väga olulised, sest just need seosed muudavad lause arusaadavaks ja ühtseks tervikuks.

Grammatilise seose liike on kolm:

Rinnastusseos ehk koordinatsioon ühendab süntaktiliselt võrdväärseid vahetuid moodustajaid ehk võrdse tähendusega sõnad on sidesõna abil lauses võrdsel positisoonil ja vastavad samale küsimusele, nt Naine istutas peenrale porgandeid ja kaalikaid. Laps ostis poest kommi ja nätsu.

Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad, käesolevates näitelausetes sidesõna ja. Rinnastuseos ühendab alati samu lauseliikmeid, nt Talle meeldivad koerad ja kassid, Raamatust lugemine ja vihikusse kirjutamine võtab palju aega.

Alistusseos ehk subordinatsioon on niisugune grammatiline seos moodustajate vahel, mille puhul on olemas alistaja ja alistatav. Alistaja sõna alistab/allutab alistatava sõna. Alistatav sõna iseloomustab, täpsustab alistajat.

Alistusseos jaotub omakorda kaheks :

a)ühildumine ehk kongruents (näiteks: magus komm, magusa kommi, magusaks kommiks, magusa kommiga jne.)
b) sõltumine ehk rektsioon (näiteks: kirjutas luuletust, luges ajalehte, tahab minna

Predikatsioon on aluse ja öeldise vastastikune alistusseos- ühtpidi sõltumine, teistpidi ühildumine. Nt Kauplus tutvustas oma klientidele uusi tooteid.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[lause moodustajad|Lause moodustajad]] on omavahel grammatiliselt seotud. Grammatilised seosed on moodustajate vahelised tingitusseosed. Grammatilisteks nimetatakse neid seepärast, et neid vormistavad grammatilised vahendid:
+*a) abisõnad: sidesõnad ja kaassõnad;
-*a)muutetunnused: käändsõnade arvu- ja käändetunnused, tegusõnade arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused;
+*b) muutetunnused: käändsõnade käänamine (arvu- ja käändetunnuste muutumine), tegusõnade pööramine (arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused).
-*b) abisõnad: peamiselt kaas- ja sidesõnad. Grammatilised seosed on lause moodustajate vahelised tingimusseosed. Eesti keele seisukohast on grammatilised seosed väga olulised, sest just need seosed ühendavad moodustajad suuremateks moodustajateks ja lõpuks terveks lauseks.
+Grammatilised seosed on väga olulised, sest just need seosed muudavad lause arusaadavaks ja ühtseks tervikuks.
 Grammatilise seose liike on kolm:
-*1. [[Rinnastus]],
+*1. [[Rinnastus]]
 *2. [[Alistus]]
 *3. [[Predikatsioon]].
-*'''Rinnastusseos''' ehk koordinatsioon ühendab süntaktiliselt võrdväärseid vahetuid moodustajaid, nt ''Naine istutas peenrale '''porgandeid''' ja '''kaalikaid''''' Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad, käesolevas näitelauses ''ja''. Rinnastuseos ühendab alati samu lauseliikmeid nt ''Talle meeldivad '''koerad''' ja '''kassid'''. '''Raamatust lugemine''' ja '''vihikusse kirjutamine''' võtab palju aega.''
+*'''Rinnastusseos''' ehk koordinatsioon ühendab süntaktiliselt võrdväärseid vahetuid moodustajaid ehk võrdse tähendusega sõnad on sidesõna abil lauses võrdsel positisoonil ja vastavad samale küsimusele, nt ''Naine istutas peenrale '''porgandeid''' ja '''kaalikaid'''''. ''Laps ostis poest '''kommi''' ja '''nätsu'''.''
+Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad, käesolevates näitelausetes sidesõna ''ja''. Rinnastuseos ühendab alati samu lauseliikmeid, nt ''Talle meeldivad '''koerad''' ja '''kassid''', '''Raamatust lugemine''' ja '''vihikusse kirjutamine''' võtab palju aega.''
-*'''Alistusseos''' ehk subordinatsioon on niisugune grammatiline seos moodustajate vahel, mille puhul alitav moodustaja ehk põhi tingib alistuva moodustaja ehk laiendi.
+*'''Alistusseos''' ehk subordinatsioon on niisugune grammatiline seos moodustajate vahel, mille puhul on olemas alistaja ja alistatav. Alistaja sõna alistab/allutab alistatava sõna. Alistatav sõna iseloomustab, täpsustab alistajat.
 Alistusseos jaotub omakorda kaheks :
-*a)[[ühildumine]] ehk kongruents ja
+*a)[[ühildumine]] ehk kongruents (näiteks: ''magus '''komm''', magus'''a''' komm'''i''', magusa'''ks''' komm'''iks''', magus'''a''' komm'''iga''''' jne.)
-* b) sõltumine ehk [[rektsioon]].Ühildumine on nt ''magus '''moos,''' magusa'''ks''' moosi'''ks''', magusa'''teks''' moosi'''deks'''''. Sõltumine on nt: ''kirjutas '''kirja''', luges '''raamatut''', tahab '''tulla.'''''
+*b) sõltumine ehk [[rektsioon]] (näiteks: ''kirjutas '''luuletust''', luges '''ajalehte''', tahab '''minna'''''
-*'''Predikatsioon''' on aluse ja öeldise vastastikune alistusseos- ühtpidi sõltumine, teistpidi ühildumine. Nt ''Kauplus tutvustas oma klientidele uusi tooteid.
+*'''Predikatsioon''' on aluse ja öeldise vastastikune alistusseos- ühtpidi sõltumine, teistpidi ühildumine. Nt '''''Kauplus tutvustas''' oma klientidele uusi tooteid.
 ''