Grammatilised seosed: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Katrek (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Lokianni (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[lause moodustajad|Lause moodustajad]] on omavahel grammatiliselt seotud. Grammatilised seosed on moodustajate vahelised tingitusseosed. Grammatilisteks nimetatakse neid seepärast, et neid vormistavad grammatilised vahendid.
[[lause moodustajad|Lause moodustajad]] on omavahel grammatiliselt seotud. Grammatilised seosed on moodustajate vahelised tingitusseosed. Grammatilisteks nimetatakse neid seepärast, et neid vormistavad grammatilised vahendid: a)muutetunnused: käändsõnade arvu- ja käändetunnused, tegusõnade arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused; b) abisõnad: peamiselt kaas- ja sidesõnad. Grammatilised seosed on lause moodustajate vahelised tingimusseosed. Eesti keele seisukohast on grammatilised seosed väga olulised, sest just need seosed ühendavad moodustajad suuremateks moodustajateks ja lõpuks terveks lauseks.


Grammatilise seose liike on kolm: [[rinnastus]], [[alistus]] ja [[predikatsioon]].
Grammatilise seose liike on kolm: [[rinnastus]], [[alistus]] ja [[predikatsioon]].


*Rinnastusseos ehk koordinatsioon ühendab süntaktiliselt võrdväärseid vahetuid moodustajaid, nt ''Mees istutas aeda '''õunapuud''' ja '''marjapõõsad.''''' Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad, käesolevas näitelauses ''ja''. Rinnastuseos ühendab alati samu lauseliikmeid.
*Rinnastusseos ehk koordinatsioon valitseb süntaktiliselt samaväärsete moodustajate vahel.
*Alistusseos ehk subordinatsioon on niisugune grammatiline seos moodustajate vahel, mille puhul alitav moodustaja ehk põhi tingib alistuva moodustaja ehk laiendi.Alistusseos jaotub omakorda kaheks : a)ühildumine ehk [[kongruents]] ja b) sõltumine ehk [[rektsioon]].
*Alistusseos ehk subordinatsioon on alistaja ja alistatava vahel.
*Predikatsioon on aluse ja öeldise vastastikune alistusseos.
*Predikatsioon on aluse ja öeldise vastastikune alistusseos- ühtpidi sõltumine, teistpidi ühildumine.


[[Kategooria:Keeleteadus]][[Kategooria:Süntaks]]
[[Kategooria:Keeleteadus]][[Kategooria:Süntaks]]

Redaktsioon: 9. mai 2009, kell 16:52

Lause moodustajad on omavahel grammatiliselt seotud. Grammatilised seosed on moodustajate vahelised tingitusseosed. Grammatilisteks nimetatakse neid seepärast, et neid vormistavad grammatilised vahendid: a)muutetunnused: käändsõnade arvu- ja käändetunnused, tegusõnade arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused; b) abisõnad: peamiselt kaas- ja sidesõnad. Grammatilised seosed on lause moodustajate vahelised tingimusseosed. Eesti keele seisukohast on grammatilised seosed väga olulised, sest just need seosed ühendavad moodustajad suuremateks moodustajateks ja lõpuks terveks lauseks.

Grammatilise seose liike on kolm: rinnastus, alistus ja predikatsioon.

  • Rinnastusseos ehk koordinatsioon ühendab süntaktiliselt võrdväärseid vahetuid moodustajaid, nt Mees istutas aeda õunapuud ja marjapõõsad. Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad, käesolevas näitelauses ja. Rinnastuseos ühendab alati samu lauseliikmeid.
  • Alistusseos ehk subordinatsioon on niisugune grammatiline seos moodustajate vahel, mille puhul alitav moodustaja ehk põhi tingib alistuva moodustaja ehk laiendi.Alistusseos jaotub omakorda kaheks : a)ühildumine ehk kongruents ja b) sõltumine ehk rektsioon.
  • Predikatsioon on aluse ja öeldise vastastikune alistusseos- ühtpidi sõltumine, teistpidi ühildumine.