Elektrooniline hääletamine Eestis

Elektrooniline hääletamine ehk e-hääletamine on hääletamine elektroonilise seadme vahendusel. Elektroonilise hääletuse liigid on näiteks Interneti vahendusel hääletamine, hääletamine jaoskonnas arvuti vahendusel, hääletamine valimiskioski vahendusel ja hääletamine mobiili vahendusel.

Riiklikud valimised

E-hääletamine Eestis

Eestis on seadustatud elektrooniline hääletamine Interneti teel, kus hääletaja tuvastamiseks ja hääle andmiseks kasutatakse ID-kaarti. E-hääletusesüsteem töötati välja Vabariigi Valimiskomisjoni juhtimisel. Pilootprojektina korraldati jaanuaris 2005 Tallinna elanike küsitlus. Esimesed riiklikud valimised, kus kasutatakse ka e-hääletust, on kohalike omavalitsuste valimised oktoobris 2005.

E-hääletust eristab muudest hääletusvormidest ka see, et e-häält saab ümber hääletada nii uuesti elektrooniselt hääletades kui ka valimispäeval valimisjaoskonnas hääletades. Mitu korda hääletamisel läheb arvesse ainult viimasena antud hääl; nii elektrooniliselt kui ka valimissedeliga hääletades läheb arvesse ainult valimissedel. Mitu korda hääletamise võimalus on seadustatud, vältimaks hääletaja mõjutamist hääletamise ajal. Surve avaldamise korral saab hääletaja oma hääle hiljem uuesti anda. Juhul, kui tervet e-hääletussüsteemi kompromiteeritakse, siis on jäetud võimalus ka e-hääletus tervikuna tühistada.

Vabariigi president Arnold Rüütel vaidlustas e-hääletuse, kuna see olevat vastuolus Eesti põhiseadusega. Nimelt rikkuvat hääletamise ühetaolisuse põhimõtet see, et elektrooniliselt antud häält saab hiljem muuta, aga valimissedeliga antud häält mitte. Niihästi riigikogu kui ka põhiseaduskomisjon ei näinud siiski e-hääletuse seaduses vastuolu põhiseadusega.

Välislingid

• VVK elektroonilise hääletamise infoleht