Eestimaa kubermanguvalitsus

Eestimaa kubermanguvalitsus oli aastail 1722 kuni 1917 Põhja-Eesti piirkonnas tegutsenud Venemaa keisririigi haldusasutus, mille juht oli kuberner.

Eestimaa kuberneri ametikoht loodi Senati 03.07.1783. a ukaasiga, seoses 07.11.1775. aasta kubermanguseaduse laiendamisega Eestimaa kubermangule. Senati 03.12.1783 ukaasiga asutati (Reveli) Tallinna asehalduskond, mille kõrgemaks administratiivasutuseks sai Tallinna Asehalduskonna Valitsus eesotsas kuberneriga. Kuberner vastutas kõigi kohalike asutuste tegevuse eest, talle allusid ka kohalik sõjavägi ja politsei. 1796 ukaasiga likvideeriti Tallinna asehalduskond, säilis kubermanguvalitsus eesotsas Eestimaa tsiviilkuberneriga. Kuni 1802. a allus kuberner Senatile ja alates 1802. a-st Venemaa keisririigi Siseministeeriumile. Samast ajast loodi kuberneri juurde asjaajamise kordineerimiseks kantselei. Kuberneri võim laienes kõigile kohalikele asutustele.

Kuberner seisis kubermanguvalitsuse eesotsas, mis muutus sisuliselt kuberneri täidesaatvaks organiks. Kuberner oli ka enamuse kubermangu komiteede ja komisjonide esimeheks:

• talurahvaasjade komisjon (aastail 1893-1917) (по делам крестьянского управления);
  • komissar Erast Hiatsintov (-1905)
  • komissar Karl von Brevern (1905-1906)
• linnaasjade komisjon (1877-1917);
• vabrikute ja mäeasjanduse komisjon (1894-1917) - Eestimaa kubermangu wabrikuasjade ja mäetööstuse kommisjon;
• väeteenistuse komisjon (1874-1917) (по делам воинской повинности );
• metsakaitse komitee (1888-1917).

Juhid ja organisatsioon

• kuberner
  • 2 nõunikku kubermanguvalitsuses;
• Kohtupalat
  • esimees, 2 nõunikku, 4 assessorit;
• (в казенной палате):
  • asekuberner (вице-губернатор), 3 nõunikku, kubermangu (губернский казначей) ja 2 assessorit;
• kubermangu prokurör
• Heakorra prikaas (приказ общественного призрения, Благочиния Управа) oli aastast 1782 kubermangulinnades asunud ning mõningasi haldus ja kohtuvõimu otsuseid elluviinud korrakaitseüksus. Korraldas linnas heakorra ning kaubandusege seonduvaid küsimusi.
• kubermangu maamõõtja ja arhidektor.
  • linnades oli ette nähtud komandandi ametikoht, komandandi puudumisel täitis neid ülesandeid (городничий.)

Algselt polnud kuberneri kantseleil iseseivaid koosseise ja struktuurseid alajaotusi, välja arvatud kuberneri juures olev eriline sekretär ja paar kantseleiametnikku, kelle ülesandeks oli salajase kirjavahetuse pidamine. 1794. a moodustati viimastest iseseisev „salajane osa”.

1852. a ukaasiga kinnistati kuberneri kantselei koosseisud — kaks lauaülemat kahe abilisega, neli kirjutajat ja kaks ametnikku erilisteks vajadusteks.

1865. a kuberneri kantselei koosseisud muutusid. Struktuursete osadena tekkisid:

• aruande- ja (1852-1917) palvekirjade lauad (1868-1885), mis 1886. a nimetati ümber korraldavaks;
• salajane (1868-1915),
• linnade (1877-1917) ja
• toiduainelauad (1846-1869);
• passi ekspeditsioon moodustati 1863. a ja muudeti 1873. a lauaks.

Peale laudade tegutsesid kantselei juures ajutised ja alalised komisjonid ning komiteed:

• Eestimaa Kubermangu Rõugepanemise Komitee (1852-1883);
• Kubermangu Rahvatervise komitee (1865-1871);
• Eestimaa Varustuskomisjon (1824-1843);
• Tallinna Ümbruse Teede Korrastamise Komisjon (1852-1855);
• Kambi ja Raasiku Mõisate Komisjon (1849-1851).

Eestimaa kuberner tagandati ametist Venemaa Ajutise Valitsuse määrusega 04.03.1917 ja asendati kubermangukomissariga.

Valdades

• vallakohus
  • kohtunik ja 2 kaasistujat, sekretär ja kantselitöötajad;
• vallakassa (уездное казначейство)
  • valla kassapidaja
• vallakohus
  • assessor, 2 kaasistujat ning sekretär.
• valla maamõõtja
• vallaarst
• vallaapteeker(abiarst).

Venemaa Ajutine Valitsus võttis 04.03.1917 vastu otsuse tagandada ametist kubernerid ja panna ametisse Eestimaa kubermangukomissari. 05.03.1917 nimetati Eestimaa kubermangu komissariks Tallinna linnapea Jaan Poska.

Välislingid

• Eestimaa kuberneri kantselei
• Справочная книжка Эстляндской губернии

Vaata ka

• Eestimaa kubernerid