Lewisi happed ja alused: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida: | 7. rida: | ||
Kaasaegse definitsiooni kohaselt on Lewisi hape atomaarne või molekulaarne osake, millel on [[vaba orbitaal]] (LUMO), mis võib vastu võtta elektronpaari. |
Kaasaegse definitsiooni kohaselt on Lewisi hape atomaarne või molekulaarne osake, millel on [[vaba orbitaal]] (LUMO), mis võib vastu võtta elektronpaari. |
||
Seega Lewisi hape on määratletud kui elektronpaari akseptor. [[Brønstedi hape]] on määratletud kui [[prooton]]i doonor, kuid mitte elektronpaari akseptorina. |
Seega Lewisi hape on määratletud kui elektronpaari akseptor. [[Brønstedi hape]] on määratletud kui [[prooton]]i doonor, kuid mitte elektronpaari akseptorina. |
||
Orgaanilises sünteesis kasutatakse Lewisi happeid (AlCl<sub>3</sub>, TiCl<sub>4</sub>, ZnCl<sub>2</sub>, BF<sub>3</sub>, EtAlCl<sub>2</sub> jt) mitmete [[elektrofiilne liitumine|elektrofiilse liitumise]] reaktsioonide [[katalüsaator]]itena, näiteks [[halogeenimine]], [[hüdrohalogeenimine]], [[ |
Orgaanilises sünteesis kasutatakse Lewisi happeid (AlCl<sub>3</sub>, TiCl<sub>4</sub>, ZnCl<sub>2</sub>, BF<sub>3</sub>, EtAlCl<sub>2</sub> jt) mitmete [[elektrofiilne liitumine|elektrofiilse liitumise]] reaktsioonide [[katalüsaator]]itena, näiteks [[halogeenimine]], [[hüdrohalogeenimine]], [[alküülimisreaktsioon]]id nagu [[Friedel-Craftsi reaktsioon]], katioonne [[telomerisatsioon]] ja [[polümerisatsioon]] jt. |
||
:RCl + AlCl<sub>3</sub> → R<sup>+</sup> + AlCl<sub>4</sub><sup>−</sup> |
:RCl + AlCl<sub>3</sub> → R<sup>+</sup> + AlCl<sub>4</sub><sup>−</sup> |
Redaktsioon: 7. aprill 2009, kell 14:34
Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB.
- A + :B → A–B
Gilbert N. Lewis esitas selle definitsiooni 1923. aastal.
Lewisi happed
Kaasaegse definitsiooni kohaselt on Lewisi hape atomaarne või molekulaarne osake, millel on vaba orbitaal (LUMO), mis võib vastu võtta elektronpaari. Seega Lewisi hape on määratletud kui elektronpaari akseptor. Brønstedi hape on määratletud kui prootoni doonor, kuid mitte elektronpaari akseptorina. Orgaanilises sünteesis kasutatakse Lewisi happeid (AlCl3, TiCl4, ZnCl2, BF3, EtAlCl2 jt) mitmete elektrofiilse liitumise reaktsioonide katalüsaatoritena, näiteks halogeenimine, hüdrohalogeenimine, alküülimisreaktsioonid nagu Friedel-Craftsi reaktsioon, katioonne telomerisatsioon ja polümerisatsioon jt.
- RCl + AlCl3 → R+ + AlCl4−
Lewisi happeid
- H+ + :NH3 → NH4+
- B2H6 + 2H− → 2BH4−
- BF3 + F− → BF4−
- Al2Cl6 + 2Cl− → 2AlCl4−
- AlF3 + 3F− → AlF63−
- SiF4 + 2F− → SiF62−
- PCl5 + Cl− → PCl6−
- SF4 + F− → SF5−
- Hüdrateeritud metalliioonid [Mg(H2O)6]2+, [Al(H2O)6]3+.
Lewisi alused
Lewisi alus on atomaarne või molekulaarne osake, millel on vaba elektronpaar (HOMO). Tüüpilisi näiteid:
- N, P, As, Sb ja Bi ühendid oksüdatsiooniastmega 3
- O, S, Se ja Te oksüdatsiooniastmega 2, näiteks vesi, eetrid, ketoonid, sulfoksiidid
- molekulid nagu süsinik monooksiid