Robert Louis Stevenson: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 1. aprill 2009, kell 13:47

Robert Louis Stevenson (13. november 1850 Edinburgh – 3. detsember 1894 Vailima Upolul) oli ingliskeelne luuletaja, romaanikirjanik ja reisikirjanik, uusromantismi esindaja.

Biograafia

Robert Louis Stevenson, üks XIX sajandi teise poole populaarsemaid inglise kirjanikke, sündis 1850. a. Sotimaa pealinnas Edinburghis.

1867. a. astus Stevenson Edinburghi ülikooli, et valmistuda insenerikutsele. Et tal aga vähe huvi oli vajalike õppeainete vastu, vahetas ta mõne aasta pärast isa kurvastuseks ala ja hakkas õppima õigusteadust. Kuigi Stevenson uutelegi õpingutele ei pühendunud innuga, vaid meelsamini tegeles kirjandusega (tema katsetused hakkasid juba ajakirjadesse teed leidma), kuigi ta ühe talve pidi veetma kopsude ravimiseks Vahemere rannikul, ometi sooritas ta nõutavad eksamid ja sai 1875. a. loa advokaadina tegutsemiseks. Kuid selle võimaluse jättis ta kasutamata, pühendudes täielikult kirjanduslikule tööle.

1883. a. ilmub raamatuna tema esimene seiklusromaan «Aarete saar» (ajakirjas oli see ilmunud juba eelmisel aastal) ja leiab vaimustatud vastuvõtu. Sellele järgneb varsti teisigi menukaid teoseid nagu «Dr. Jekyll ja mr. Hyde», «Röövitu» (mõlemad 1686. a.), «Must nool» (1887) jne.

Stevenson suri 1894. a. Samoa saarel. Temast jäi maha rikkalik kirjanduslik pärand, millest suur osa on kirjutatud haigevoodis. Sellest hoolimata on Stevensoni teosed täis teorõõmu, tema tegelased energilised, stiil nõtke ja distsiplineeritud. Ta kirjanduslik toodang on väga mitmekesine. Temalt on ilmunud küll reisikirjeldusi ja kirjandust käsitlevaid esseid, küll novelle ja luuletusi ja isegi kogu väga lapsepärast ja tundeehtsat lasteluulet — «Lapse värsiaed». Ka näidendite kirjutamisega on Stevenson katsetanud, kuid vähese menuga. Kuigi Stevenson oli suur meister põnevate ja sisukate novellide kirjutamises, maailmakuulsuse võitis ta siiski oma seiklusromaanidega.

Romaanid

"Aarete saar" (1883)
"Must nool" (1883)
"Prints Otto" (1885)
"Strange Case of Dr Jekyll and Mr Hyde" (1886)
"Vangistatud" (1886)
"The Master of Ballantrae" (1889)
"The Wrong Box" (1889; koos Lloyd Osbourne'iga)
"The Wrecker" (1892; koos Lloyd Osbourne'iga)
"Catriona" (1893)
"The Ebb Tide" (1894; koos Lloyd Osbourne'iga)
"Weir of Hermiston (1896; jäi lõpetamata)

Kirjandus

Richard Aldington, "Mässaja portree. Robert Louis Stevensoni elu ja töö". Tõlkinud Kersti Tigane (= Kersti Unt). Eesti Raamat, Tallinn 1983, 232 lk (lk 229–230 ka Stevensoni valikbibliograafia)

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Robert Louis Stevenson by Sargent.jpg|thumb|right|[[John Singer Sargent]]. Robert Louis Stevensoni portree. [[1887]].]]
 '''Robert Louis Stevenson''' ([[13. november]] [[1850]] [[Edinburgh]] – [[3. detsember]] [[1894]] [[Vailima]] [[Upolu]]l) oli ingliskeelne luuletaja, romaanikirjanik ja reisikirjanik, [[uusromantism]]i esindaja.
+== Biograafia ==
+Robert Louis Stevenson, üks XIX sajandi teise poole populaarsemaid inglise kirjanikke, sündis 1850. a. Sotimaa pealinnas Edinburghis.
+. a. astus Stevenson Edinburghi ülikooli, et valmistuda insenerikutsele. Et tal aga vähe huvi oli vajalike õppeainete vastu, vahetas ta mõne aasta pärast isa kurvastuseks ala ja hakkas õppima õigusteadust. Kuigi Stevenson uutelegi õpingutele ei pühendunud innuga, vaid meelsamini tegeles kirjandusega (tema katsetused hakkasid juba ajakirjadesse teed leidma), kuigi ta ühe talve pidi veetma kopsude ravimiseks Vahemere rannikul, ometi sooritas ta nõutavad eksamid ja sai 1875. a. loa advokaadina tegutsemiseks. Kuid selle võimaluse jättis ta kasutamata, pühendudes täielikult kirjanduslikule tööle.
+. a. ilmub raamatuna tema esimene seiklusromaan «Aarete saar» (ajakirjas oli see ilmunud juba eelmisel aastal) ja leiab vaimustatud vastuvõtu. Sellele järgneb varsti teisigi menukaid teoseid nagu «Dr. Jekyll ja mr. Hyde», «Röövitu» (mõlemad 1686. a.), «Must nool» (1887) jne.
+Stevenson suri 1894. a. Samoa saarel. Temast jäi maha rikkalik kirjanduslik pärand, millest suur osa on kirjutatud haigevoodis. Sellest hoolimata on Stevensoni teosed täis teorõõmu, tema tegelased energilised, stiil nõtke ja distsiplineeritud. Ta kirjanduslik toodang on väga mitmekesine. Temalt on ilmunud küll reisikirjeldusi ja kirjandust käsitlevaid esseid, küll novelle ja luuletusi ja isegi kogu väga lapsepärast ja tundeehtsat lasteluulet — «Lapse värsiaed». Ka näidendite kirjutamisega on Stevenson katsetanud, kuid vähese menuga. Kuigi Stevenson oli suur meister põnevate ja sisukate novellide kirjutamises, maailmakuulsuse võitis ta siiski oma seiklusromaanidega.
 == Romaanid ==