Lewisi happed ja alused: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: '''Lewisi hape''' (kasutatud on ka vorme '''Lewis'i hape''' ja '''Lewise hape''') on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaar… |
Resümee puudub |
||
30. rida: | 30. rida: | ||
*[[Alused]] |
*[[Alused]] |
||
[[Kategooria:Keemilised |
[[Kategooria:Keemilised ained]] |
||
[[ca:Teoria àcid-base de Lewis]] |
|||
[[de:Lewis-Säure]] |
|||
[[en:Lewisi acid and base]] |
|||
[[fr:Acide de Lewis]] |
|||
[[it:Acido di Lewis]] |
|||
[[he:חומצת לואיס]] |
|||
[[nl:Lewiszuur]] |
|||
[[pl:Teoria kwasów i zasad Lewisa]] |
|||
[[pt:Ácido de Lewis]] |
|||
[[vi:Axít Lewis]] |
|||
[[zh:路易斯酸]] |
Redaktsioon: 11. märts 2009, kell 15:26
Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB.
- A + :B → A–B
Gilbert N. Lewis esitas selle definitsiooni 1923. aastal.
Lewisi happed
Kaasaegse definitsiooni kohaselt on Lewisi hape atomaarne või molekulaarne osake, millel on vaba orbital (LUMO), mis võib vastu võtta elektronpaari. Seega Lewisi hape on määratletud kui elektronpaari akseptor. Brønstedi hape on määratletud kui prootoni doonor, kuid mitte elektronpaari akseptorina. Orgaanilises sünteesis kasutatakse Lewisi happeid (AlCl3, TiCl4, ZnCl2, BF3 jt) mitmete elektrofiilse liitumise reaktsioonide katalüsaatoritena, näiteks halogeenimine, hüdrohalogeenimine, alküleerimisreaktsioonid nagu Friedel-Craftsi reaktsioon, katioonne telomerisatsioon ja polümerisatsioon jt.
- RCl + AlCl3 → R+ + AlCl4−
Lewisi happeid
- H+ + NH3: → NH4+
- B2H6 + 2H− → 2BH4−
- BF3 + F− → BF4−
- Al2Cl6 + 2Cl− → 2AlCl4−
- AlF3 + 3F− → AlF63−
- SiF4 + 2F− → SiF62−
- PCl5 + Cl− → PCl6−
- SF4 + F− → SF5−
- Hüdrateeritud metalliioonid [Mg(H2O)6]2+, [Al(H2O)6]3+.
Lewisi alused
Lewisi alus on atomaarne või molekulaarne osake, millel on vaba elektronpaar (HOMO). Tüüpilisi näiteid:
- N, P, As, Sb ja Bi ühendid oksüdatsiooniastmega 3
- O, S, Se ja Te oksüdatsiooniastmega 2, näiteks vesi, eetrid, ketoonid, sulfoksiidid
- molekulid nagu süsinik monooksiid