Kukersiit: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Siim (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Siim (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
8. rida: 8. rida:


Kukersiiti on Eestis kaevandatud alates [[1916]]. aastast.<ref>Raukas, A. & Viiding, H. (1995). Maavarad. Kogumikus A. Raukas (Koost.), Eesti Loodus. Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 82–85. ISBN 5440013555</ref> Eesti [[maapõu]]es leidub üle seitsme miljardi tonni kukersiiti. Suurim aastane kaevandamismaht oli 29,7 miljonit tonni ([[1980]]. aastal).<ref>Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 313–327. ISBN 9985501853</ref>
Kukersiiti on Eestis kaevandatud alates [[1916]]. aastast.<ref>Raukas, A. & Viiding, H. (1995). Maavarad. Kogumikus A. Raukas (Koost.), Eesti Loodus. Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 82–85. ISBN 5440013555</ref> Eesti [[maapõu]]es leidub üle seitsme miljardi tonni kukersiiti. Suurim aastane kaevandamismaht oli 29,7 miljonit tonni ([[1980]]. aastal).<ref>Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 313–327. ISBN 9985501853</ref>

==Viited==
{{viited}}


==Vaata ka==
==Vaata ka==
*[[Kukruse lade]]
*[[Kukruse lade]]

==Viited==
{{viited}}


[[Kategooria:Regionaalsed kivimid]]
[[Kategooria:Regionaalsed kivimid]]

Redaktsioon: 25. jaanuar 2009, kell 19:54

Kukersiit.

Kukersiit on põlevkivide hulka kuuluv settekivim, mida leidub Eesti ja Venemaa loodeosa Ordoviitsiumi ladestus.

Kukersiidi orgaaniline osa on moodustunud sinivetika (arvatavasti) Gloeocapsomorpha prisca jäänustest.

"Kukersiit" on regionaalne kiviminimi. Eestis on kukersiit tuntud kui "põlevkivi". Kukersiit on Eesti tähtsaim maavara.

Kukersiiti on Eestis kaevandatud alates 1916. aastast.[1] Eesti maapõues leidub üle seitsme miljardi tonni kukersiiti. Suurim aastane kaevandamismaht oli 29,7 miljonit tonni (1980. aastal).[2]

Vaata ka

Viited

  1. Raukas, A. & Viiding, H. (1995). Maavarad. Kogumikus A. Raukas (Koost.), Eesti Loodus. Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 82–85. ISBN 5440013555
  2. Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 313–327. ISBN 9985501853