Lihaskude: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ümber |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2009}} |
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2009}} |
||
'''Lihaskude'''on [[loom]]organismide kokkutõmbumisvõimelistest pikkades |
'''Lihaskude''' on [[loom]]organismide kokkutõmbumisvõimelistest pikkades [[lihasrakk]]udes koosnev [[kude]], mille ülesanne on organismi liigutustalitlused. |
||
Eristatakse kolme lihaskoe tüüpi: [[silelihaskude|silelihas]]-, [[südamelihaskude|südamelihas]]- ja [[skeletilihaskude]]. Skeletilihaskoe rakud on paljutuumsed ja alluvad tahtele. Silelihaskude vooderdab organismi siseelundeid: sooni, soolt, magu jne; need rakud on ühetuumsed, tahtele ei allu. Südamelihaskude töötab automaatselt (tahtest sõltumata), need rakud on ühetuumalised ja moodustavad võrgustiku. |
Eristatakse kolme lihaskoe tüüpi: [[silelihaskude|silelihas]]-, [[südamelihaskude|südamelihas]]- ja [[skeletilihaskude]]. Skeletilihaskoe rakud on paljutuumsed ja alluvad tahtele. Silelihaskude vooderdab organismi siseelundeid: sooni, soolt, magu jne; need rakud on ühetuumsed, tahtele ei allu. Südamelihaskude töötab automaatselt (tahtest sõltumata), need rakud on ühetuumalised ja moodustavad võrgustiku. |
||
Redaktsioon: 9. jaanuar 2009, kell 16:53
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2009) |
Lihaskude on loomorganismide kokkutõmbumisvõimelistest pikkades lihasrakkudes koosnev kude, mille ülesanne on organismi liigutustalitlused.
Eristatakse kolme lihaskoe tüüpi: silelihas-, südamelihas- ja skeletilihaskude. Skeletilihaskoe rakud on paljutuumsed ja alluvad tahtele. Silelihaskude vooderdab organismi siseelundeid: sooni, soolt, magu jne; need rakud on ühetuumsed, tahtele ei allu. Südamelihaskude töötab automaatselt (tahtest sõltumata), need rakud on ühetuumalised ja moodustavad võrgustiku.