Mihhail Kutuzov: erinevus redaktsioonide vahel
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) P pilt |
|||
21. rida: | 21. rida: | ||
== Välislink == |
== Välislink == |
||
*[http://www.pushkin-book.ru/?id=228 |
*[http://www.pushkin-book.ru/?id=228 Perekonnast (vene keeles)] |
||
{{DEFAULTSORT:Kutuzov, Mihhail}} |
{{DEFAULTSORT:Kutuzov, Mihhail}} |
Redaktsioon: 31. detsember 2008, kell 18:39
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Mihhail Illarionovitš Kutuzov (16. september 1745 – 28. aprill 1813) oli Vene väejuht, kindralfeldmarssal.
Ta lõpetas 14-aastasena suurtükiväekooli. Lahingukarastuse sai ta Vene-Türgi sõdades, kus õppis Aleksandr Suvorovilt väejuhtimiskunsti ning ilmutas otsustavust Türgi kindluse Izmaili ründamisel 1790. aastal. Kutuzov oli ka edukas diplomaat. Aleksander I põlgas ja kadestas teda, kuid pidi 1812. aasta Isamaasõja ajal hädaolukorras ta ülemjuhatajaks määrama. Kutuzovi juhtimisel Vene vägi purustas Napoleoni väe.
Suure Isamaasõja ajal asutatud Kutuzovi orden oli NSV Liidu tähtsamaid sõjaväelisi autasusid.
Perekond
Abiellus Jekaterina Ilinitšna Bibikovaga (1754–1824), kes oli Tula relvatehase ülema, insener-kindral-porutšik Ilja Aleksandrovitš Bibikovi (1698–1784), tütar. Abielust sündisid:
- Nikolai (suri noorelt)
- Praskovja (1777–1844), abiellus salanõunik Matvei Fjodorovitš Tolstoiga (1772–1815), 11 lapse ema
- Anna (1782–1846), abiellus 1802. aastal kindralmajor Nikolai Zaharovitš Hitrovoga (1779–1826)
- Jelizaveta (1783–1839), abiellus 1802. aastal vene armee tiibadjutant, krahv Berend Gregor Ferdinand von Tiesenhauseniga (1782–1805) ja aastal 1811, kindralmajor Nikolai Fjodorovitš Hitrovoga (surn. 1819)
- Jekaterina (1787–1826), abiellus ratsaväekindral krahv Nikolai Danilovitš Kudaševiga (1784–1813) ja kindralmajor Ilja Stepanovitš Sarotšinskiga (1788–1854)
- Darja (1788–1854), abiellus Peterburgi asekuberner Fjodor Petrovitš Opotšininiga (1779–1852), kes sai Püha Andrease ordeni (1850)
Kirjandus
- "Mihhail Illarionovitš Kutuzov" (1945)