Tuttpütt

Mall:Taksonoomia Tuttpütt (Podiceps cristatus) on umbes varesesuurune lind pütlaste sugukonnast.

Tuttpütt on väga hea ujuja ja sukelduja, jälitades saagiks olevaid kalu vee all.

Välimus

Tuttpütt on püttidest suurim liik. Peas on tal kaks tutti, mille moodustavad tema suled. Tema kaela ülaosa ümbritseb tumepruun kohev vööt. Hea ujumisoskus tuleb tema jalgade paiknemisest, need on rohkem keha tagaosas kui paljudel teistel lindudel.

Levik

Tuttpütt pesitseb nii Euroopas, Aasias, Austraalias kui ka Aafrikas.

Alamliik Podiceps cristatus cristatus on Eestis tavaline haudelind. Eesti tuttpütid veedavad talve Lõuna-Euroopas.

Paljunemine

Tuttpüti paaritumisrituaal on tähelepanuväärne: sellega kaasnevad omapärased tantsud ja häälitsused.

Tuttpütt pesitseb vee piiril, sest maal kõndimine tekitab jalgade asendi tõttu probleeme. Tavaliselt muneb emane 2 muna. Väikesi vöödilisi poegi kannavad vanemad mõnikord seljal.

Kaitse

Tuttpütt ei kuulu Eestis kaitstavate lindude hulka.

Välislingid

• Liigikirjeldus
• Pilt (1)
• Pilt (2)