Magistrikraad: erinevus redaktsioonide vahel
P robot lisas: nn:Mastergrad |
Resümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
'''Magistriõpe''' on akadeemilise õppe teine aste, mille kestel magistrant süvendab oma erialaseid teadmisi ja kutsealaseid oskusi ning omandab iseseisvaks tööks ja [[doktor|doktoriõppeks]] vajalikke teadmisi ja oskusi. |
'''Magistriõpe''' on akadeemilise õppe teine aste, mille kestel magistrant süvendab oma erialaseid teadmisi ja kutsealaseid oskusi ning omandab iseseisvaks tööks ja [[doktor|doktoriõppeks]] vajalikke teadmisi ja oskusi. |
||
== Ajalugu == |
|||
Juunis [[1999]] võeti Euroopa Liidus vastu [[Bologna deklaratsioon]], mille eesmärk oli kujundada [[Euroopa]] ühtne kõrgharidusruum, muutes kõrgharidussüsteemid läbipaistvaks ja ühilduvaks. Protsessi lõpptähtaeg oli aasta [[2010]]. Selle süsteemi raames pakuti välja ka kõrghariduse süsteem 3+2, kus bakalaureuseõpet lühendati kolmele aastale. Uued liikmesriigid, nende hulgas ka Eesti, reformisid oma kõrharidussüsteemi vastavalt deklaratsioonile, vanad liikmesriigid jäid äraootavale seiskohale. Eestis lõpetas esimene lend 3-aastast bakalaureust [[2005]] aasta kevadel. Bologna deklaratsioon näeb ette, et 3+2-süsteemis jätkab õpinguid magistriõppes 2/3 bakalaureuseõppe lõpetanutest. Eesti seda punkti täitnud ei ole. |
|||
Seoses uue 3+2 süsteemiga võrdsustati 4-aastane [[bakalaureus]] ja samuti ka [[ENSV]]s saadud kõrgharidus magistriõppe lõpetanutega. |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
* [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=968165 Haridusseadus] |
|||
* [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13000391 Ülikooliseadus] |
|||
* [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13000988 Rakenduskõrgkooli seadus] |
|||
* [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12860078 Kõrgharidusstandard] |
|||
| ⚫ | |||
Redaktsioon: 25. september 2008, kell 00:44
Magistrikraad on teaduslik kraad, mis omandatakse bakalaureusekraadile järgnevalt ühe kuni kolme aastase õppekava läbimisel. Magistrikraad on eelduseks doktorikraadi omandamisele. Eestis vältab magistriõpe kaks aastat.
Magistriõpe on akadeemilise õppe teine aste, mille kestel magistrant süvendab oma erialaseid teadmisi ja kutsealaseid oskusi ning omandab iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi.
Ajalugu
Juunis 1999 võeti Euroopa Liidus vastu Bologna deklaratsioon, mille eesmärk oli kujundada Euroopa ühtne kõrgharidusruum, muutes kõrgharidussüsteemid läbipaistvaks ja ühilduvaks. Protsessi lõpptähtaeg oli aasta 2010. Selle süsteemi raames pakuti välja ka kõrghariduse süsteem 3+2, kus bakalaureuseõpet lühendati kolmele aastale. Uued liikmesriigid, nende hulgas ka Eesti, reformisid oma kõrharidussüsteemi vastavalt deklaratsioonile, vanad liikmesriigid jäid äraootavale seiskohale. Eestis lõpetas esimene lend 3-aastast bakalaureust 2005 aasta kevadel. Bologna deklaratsioon näeb ette, et 3+2-süsteemis jätkab õpinguid magistriõppes 2/3 bakalaureuseõppe lõpetanutest. Eesti seda punkti täitnud ei ole.
Seoses uue 3+2 süsteemiga võrdsustati 4-aastane bakalaureus ja samuti ka ENSVs saadud kõrgharidus magistriõppe lõpetanutega.