Radioaktiivne isotoop: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 16. august 2008, kell 14:06

Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad spontaanse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja tekitada radioaktiivset kiirgust. Levinumad spontaanse lagunemise viisid on alfalagunemine, beetalagunemine (sh. ka elektronhaare) ja aatomituuma lõhustumine.

Elektronhaarde käigus haarab tuuma üks prootonitest elektroni (tavaliselt aatomi elektronkattest) ja muutub neutroniks kiirates elektronneutriino. Tuumareaktsiooni ülejäänud energia kiiratakse ära gammakvandina.

Alfalagunemisel kiirgab aatomituum alfaosakese (kahest prootonist ja kahest neutronist koosneva osakese, ehk heelium-4 aatomi tuuma) ning samuti gammakvandi, kui tuum peale lagunemist jäi ergastatud olekusse.

Beetalagunemine võib olla kas β^– või β⁺ lagunemine. β^–-lagunemine toimub juhul, kui neutron (n⁰) muutub prootoniks (p⁺), kiirates elektroni (e^–) ja antielektronneutriino ( ${\overline {\nu }}$ ). β⁺ lagunemine toimub siis kui prooton (p⁺) muutub neutroniks (n⁰) kiirates positroni e⁺ ja elektronneutriino (ν). Mõlemal juhul võib lisaks beetakiirgusele tekkida ka gammakiirgus.

Lõhustumise puhul jaguneb tuum kaheks võrreldava massiga tuumaks. Tavaliselt eraldub selle juures ka neutroneid ja gammakvante.

Vaata ka

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Radioaktiivne isotoop''' on [[isotoop]], mille [[aatom]]i [[aatomituum|tuum]] iseneslikult muundub mingiks muuks tuumaks või tuumadeks.
+'''Radioaktiivne isotoop''' on [[keemiline element|keemilise elemendi]] [[isotoop]], mille [[aatom]]ite [[aatomituum|tuum]]ad võivad [[spontaanne lagunemine|spontaanse lagunemise]] teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja tekitada [[radioaktiivne kiirgus|radioaktiivset kiirgust]]. Levinumad spontaanse lagunemise viisid on [[alfalagunemine]], [[beetalagunemine]] (sh. ka [[elektronhaare]]) ja aatomituuma [[lõhustumine]].
+Elektronhaarde käigus haarab tuuma üks [[prooton]]itest [[elektron]]i (tavaliselt aatomi [[elektronkate|elektronkattest]]) ja muutub [[neutron]]iks kiirates [[elektronneutriino]]. [[Tuumareaktsioon]]i ülejäänud [[energia]] kiiratakse ära [[gammakvant|gammakvandina]].
-Levinumad [[radioaktiivsus|radioaktiivse]] lagunemise teed on [[elektronihaare]], [[positronkiirgus]], [[beetalagunemine]], [[alfakiirgus]] ja [[aatomituuma lõhustumine|lõhustumine]].
+Alfalagunemisel kiirgab aatomituum [[alfaosake]]se (kahest prootonist ja kahest neutronist koosneva osakese, ehk [[heelium]]-4 aatomi tuuma) ning samuti gammakvandi, kui tuum peale lagunemist jäi [[ergastatud olek|ergastatud olekusse]].
-Elektronihaarde käigus haarab tuum [[elektron]]i (tavaliselt aatomi [[elektronkate|elektronkattest]]), kiirgab [[neutriino]] ja üks [[prooton]] muutub [[neutron]]iks.
+Beetalagunemine võib olla kas ''β''<sup>–</sup> või ''β''<sup>+</sup> lagunemine. ''β''<sup>–</sup>-lagunemine toimub juhul, kui [[neutron]] (n<sup>0</sup>) muutub [[prooton]]iks (p<sup>+</sup>), kiirates [[elektron]]i (e<sup>–</sup>) ja [[antielektronneutriino]] (<math>\overline{\nu}</math>). β<sup>+</sup> lagunemine toimub siis kui [[prooton]] (p<sup>+</sup>) muutub [[neutron]]iks (n<sup>0</sup>) kiirates [[positron]]i e<sup>+</sup> ja [[elektronneutriino]] (ν). Mõlemal juhul võib lisaks [[beetakiirgus]]ele tekkida ka [[gammakiirgus]].
-Positronkiirguse puhul muutub üks prooton neutroniks ning tuum kiirgab neutriino ja [[positron]]i.
+Lõhustumise puhul jaguneb tuum kaheks võrreldava massiga tuumaks. Tavaliselt eraldub selle juures ka neutroneid ja gammakvante.
-Beetalagunemisel muutub üks neutron prootoniks ja kiirgab elektroni ja [[antineutriino]].
+==Vaata ka==
-Alfakiirguse puhul eralduvad tuumast kars prootonit ja kaks neutronit [[alfaosake]]sena, mis on [[heelium]]-4 (heeliumi isotoop [[massiarv]]uga 4) [[aatomituum|tuum]].
+*[[Alfalagunemine]]
+*[[Beetalagunemine]]
+*[[Lõhustumine]]
+*[[Spontaanne lagunemine]]
+*[[Isotoop]]
+[[Kategooria:Tuumafüüsika]]
-Lõhustumise puhul jaguneb tuum kaheks võrreldava massiga tuumaks. Tavaliselt eraldub ka neutroneid.
-{{täienda}}
-[[Kategooria:Füüsika]]
 [[ast:Isótopu radioactivu]]