Barüonid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 12. august 2008, kell 19:00

Barüon on kvarkidest koosnev liitosake, mille barüonlaeng on 1 või (antibarüonidel) –1. Barüon on hadron ja koosneb tavaliselt kolmest kvargist. Kõige tuntumad barüonid on prooton ja neutron, mis on ühtlasi ka nukleonid.

Üldist

Kõik barüonid on fermionid, mis tähendab, et nende spinn on poolearvuline. Neid kirjeldab Fermi-Diracki statistika, mistõttu nad alluvad Pauli keeluprintsiibile.

Barüonid (nagu ka mesonid) on hadronid, mis tähendab, et nad koosnevad kvarkidest. Kuna kvargi barüonlaeng on 1/3 (ja antikvargi barüonlaeng -1/3), siis vastavalt definitsioonile peab barüon koosnema vähemalt kolmest kvargist. Teoreetiliselt võib olemas olla ka "eksootilisi" barüone, mis koosnevad rohkematest kvarkidest (näiteks neljast kvargist ja ühest antikvargist), kuid selliste osakeste eksisteerimise kohta puuduvad tõendid.

T-kvark tänu oma ülisuurele massile ja ülilühikesele elueale barüonide moodustamises ei osale (ei hadroniseeru).

Barüonide liigid

Barüone liigitatakse sõltuvalt nende koosseisu kuuluvatest kvarkidest ja isospinnist. Kui barüoni koostisesse kuulub mõni raske kvark (c või b), siis lisatakse selle kvargi nimi barüoni nimele.

Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u ja d kvarkidest ning mille isospinn on 1/2. Nukleonide hulka kuuluvad prooton ja neutron
Deltabarüonid (Δ) on barüonid, mis koosnevad ainult u ja/või d kvarkidest ning mille isospinn on 3/2.
Lambdabarüonid (Λ) on barüonid, mis koosnevad kahest u ja/või d kvargist ning ühest lõhnaga kvargist ja mille isospinn on 0. Kui lõhnaga kvark on raske (c või b), siis lisatakse sellesse liiki kuuluva barüoni nimetusele selle kvargi nimi.
Sigmabarüonid (Σ) on barüonid, mis koosnevad kahest u ja/või d kvargist ning ühest lõhnaga kvargist ja mille isospinn on 1. Kui lõhnaga kvark on raske, siis lisatakse sellesse liiki kuuluva barüoni nimetusele selle kvargi nimi.
Ksiibarüonid (Ξ) on barüonid, mis koosnevad ühest u või d kvargist ja kahest lõhnaga kvargist. Kui lõhnaga kvark (või kvargid) on rasked, siis lisatakse sellesse liiki kuuluva barüoni nimele selle kvargi nimi (nende kvarkide nimed).
Oomegabarüonid (Ω) on barüonid, mis koosnevad ainult lõhnaga kvarkidest. Kui lõhnaga kvark (või kvargid) on rasked, siis lisatakse sellesse liiki kuuluva barüoni nimele selle kvargi nimi (nende kvarkide nimed).

Hüperonid

Pikemalt artiklis Hüperonid

Hüperonideks nimetatakse barüone, mille koostisesse kuulub s-kvark ega kuulu ühtegi raskemat kvarki (c või b). Hüperonid jagunevad samuti lambda-, sigma-, ksii- ja oomegahüperonideks vastavalt ülalkirjeldatud reeglitele.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Barüon''' on [[kvark]]idest koosnev [[liitosake]], mille [[barüonlaeng]] on 1 või (antibarüonidel) -1. Barüon on [[hadron]] ja koosneb tavaliselt kolmest kvargist. Kõige tuntumad barüonid on [[prooton]] ja [[neutron]] ([[nukleonid]]).
+'''Barüon''' on [[kvark]]idest koosnev [[liitosake]], mille [[barüonlaeng]] on 1 või (antibarüonidel) –1. Barüon on [[hadron]] ja koosneb tavaliselt kolmest kvargist. Kõige tuntumad barüonid on [[prooton]] ja [[neutron]], mis on ühtlasi ka [[nukleonid]].
 ==Üldist==
-Kõik barüonid on fermionid, mis tähendab, et nende spinn on poolearvuline ning neid kirjeldab [[Fermi-Diracki statistika]]le, mistõttu nad alluvad [[Pauli printsiip|Pauli keeluprintsiibile]].
+Kõik barüonid on fermionid, mis tähendab, et nende spinn on poolearvuline. Neid kirjeldab [[Fermi-Diracki statistika]], mistõttu nad alluvad [[Pauli printsiip|Pauli keeluprintsiibile]].
 Barüonid (nagu ka [[mesonid]]) on [[hadronid]], mis tähendab, et nad koosnevad [[kvark]]idest. Kuna kvargi [[barüonlaeng]] on 1/3 (ja antikvargi barüonlaeng -1/3), siis vastavalt definitsioonile peab barüon koosnema vähemalt kolmest kvargist. Teoreetiliselt võib olemas olla ka "eksootilisi" barüone, mis koosnevad rohkematest kvarkidest (näiteks neljast kvargist ja ühest antikvargist), kuid selliste osakeste eksisteerimise kohta puuduvad tõendid.
-[[T kvark]] tänu oma ülisuurele [[seisumass|massile]] ja ülilühikesele [[eluiga (elementaarosake)|elueale]] barüonide moodustamises ei osale.
+[[T-kvark]] tänu oma ülisuurele [[seisumass|massile]] ja ülilühikesele [[eluiga (elementaarosake)|elueale]] barüonide moodustamises ei osale (ei hadroniseeru).
 ==Barüonide liigid==